Saatejuht Urmas Vaino püstitas saate alguse küsimuse, et kas internetikommentaarid on sõnavabaduse paratamatu osa.

Näitleja Kristel Aaslaid tõdes, et tema tegemisi kommenteeritakse internetis üsna tihti.

"Arvatakse, et kui olen avaliku tegelane, siis peaksin olema harjunud kriitikaga, mis minu pihta tuleb. See on huvitav maailmapilt, et sa võid teise inimese kohta kirjutada, mida sülg suhu toob," kirjeldas Aaslaid. "Kirjutatakse - pane ennast põlema, sa oled väärakas, sa oled avaliku elu tegelane ja peaksid olema sellega harjunud."

Aaslaiu sõnul peab nii raevukaid postitusi tegevatel inimestel olema kurbus ja viha iseenda vastu. "Need inimesed külvavad korrapäratust ja kaost iseenda sees. Kui iseendal on kõik hästi, siis ei tuleks mõttesse, kellelegi halvasti öelda. Ka negatiivseid asju saab öelda ilusasti ja konstruktiivselt. Kommentaariumites käib ikka suvaline lahmimine ja mürgi pritsimine."

Ajakirjaniku ja end bravuuritariks kutsuva Anu Saagim sõnul on inimesed temalt küsinud, et kuidas tema need netikommentaarid ja sõimu üle elab.

"Aga ma tõesti ma ei loe neid ja aastate jooksul on mul tekkinud paks nahk. Siis juhtubki nii, et inimesed arvavad, et võivad minu pihta nooli tulistada. Õeldakse veel, et sa ju ise keksid avalikkuse ees ja oled selle ära teeninud. Kord lugesin neid, aga minuga ei juhtunud midagi, Ma vaid naersin," rääkis Saagim. "Kord olen ma staarlits- vana ja kole, aga ma olen sellega harjunud."

Saagim lausus, et siis ta läheb küll vihaseks, kui kommentaarides asutakse ta lähedaste kallale, näiteks emale ja pojale.

Saatekülaline Viktooria Seermann märkis, et internetis sõimlevad inimesed ei mõista, mida nad teevad. "Nad näevad edukaid ja talendikaid inimesi ja ei saa sellest üle. See, miks nad nii räpaselt ütlevad on kadedus."

Geiaktivist ja advokaat Reimo Mets lausus, et see, kelle kelle nime alt solvav netikommentaar tuleb, on kindlaks tehtav. "Aga muutused varasemata aastatega on toimunud. Kommentaarium on korrastunud, aga kõva töö tuleb ära teha."

Vandeadvokaat Robert Sarv lausus, et on olnud kümneid juhtumeid, kus inimesed on netikommentaaride kohta kaevanud. "Solvatud inimesed on siiski valmis kompromissideks. Hüvitiste hinnakirja kehtestavad kohtunikud ja võetakse arvesse varasem kohtupraktika. Arvestatakse, mis on ka osapoolte varaline seisund. Korduva rikkumise puhul on hüvitis palju suurem," rääkis Sarv.

Psühholoog Aleksander Pulveri sõnul hämmastavad teda netikommentaarimites räuskavate inimeste agressiivsus ja vaenulikkus.

"Tigedus on omane inimestele, kes on üksildased ja kellel on kõrgem ärevus. Nende jaoks on see kättemaks maailmale, aga osad inimesi arvavad end olevat karistav käsi. kes maksab ka teiste eest kätte," rääkis Pulver.

Pulver lisas. "Igaühes meis on sees pisikene psühhopaat ja kui saame aru, et karistuse ees pole hirmu enam mõtet tunda ja näeme, et kui ikka nuia pole pea kohal, siis võime suure lustiga teha, mida ma tahame."