"Praeguse valitsuse aktsiisipoliitika tõttu oleme kinkinud 216 miljonit Lätile. Aga mida ütleb selle peale peaminister ETV saates "Esimene stuudio"? Ütleb, et see oli Taavi Rõivas, kes hakkas aktsiise tõstma. Kuulge, Rõivase ajal laekus alkoholiaktsiisi eelarvesse rohkem kui oli sinna planeeritud. Rõivas ei tõstnud ka õlleaktsiisi 70 protsenti," rääkis Ansip Kuku raadio saates "Nädala tegija".

Ansipi sõnul on Eestis maksukaos ja see avaldab mõju ka inimeste käitumisele. Ansipi sõnul võtaks tema sellises olukorras poliitilise vastutuse. 

"Praegune jama on tegelikult palju suurem, kui sellest 216 miljonist ilma jäämine. Kui riik ei oska maksudega midagi ette võtta, siis ümbrikupalkade osakaal kasvab. Midagi ära rikkuda lühikese ajaga on väga lihtne, aga lihtsate lahendustega seda enam parandada ei saa. Küsimus on mõttelaadi muutmises. Inimesed peavad uuesti saama uhkeks oma riigi üle ja seda usaldama hakkama."

Ansipi hinnangul ei saa eriliseks saavutuseks pidada seda, et valitsus maksab tagasi varasemaid võlgu.

"Räägitakse, et meil on suured reservid. Pole mõtet mõõta reservide suurusi eurodes. Peaks võrdlema sisemajanduse kogutoodanguga. See (eurodes - toim) võrdlemine on sama kui rääkida, et olnuks Lembitul kuulipilduja, olnuks maailmakaart teistsugune. Ma ei vaata hea pilguga, kui headel aegadel reserve ei koguta. Kui peetakse kangelasteoks, et makstakse võlgu. 2007. aastal maksime me tagasi 120-130 miljonit varasemaid võlgu, aga praegu makstakse 70-80 miljonit. Selline tegevus on jooksvate võlgade teenindamine, mitte valmistumine uuteks kriisideks," rääkis Ansip.

Ansipi sõnul ei saa praegu parlamendis 50 saadikukohaga esindatud valitsusliitu võrrelda tema omaaegse vähemusvalitsusega.

"Jah, ka Ansipi valitsus oli vähemusvalitsus, aga see kuidas meie sinna läksime, erineb sellest, kuidas sinna praegu satuti. 2009 oli kriisi aeg, pidime eelarvet kärpima. Meie ühisosa sotsidega ammendus ja nägime, et nii jätkates tammume samal kohal. See viinuks meid lõpuks Hispaania olukorrani, kus noorte tööpuudus jäi pikaks ajaks 50 protsendi peale. Otsustasime jätkata vähemusvalitsusega ja IRL-iga. Ja saime hakkama. Praegu pole teadlikku otsust tehtud, et jätkame vähemusvalitsusega. Lihtsalt inimesed on selle juurest minema hiilinud või ukse kinni löönud. See näitab väga kehva juhtimise kvaliteeti."

Ansipil jagus kiidusõnu Reformierakonna uue esimehe Kaja Kallase aadressil, kes on tema sõnul suutnud erakonna taas ühtseks liita.

"Tema eelkäija suutis erakonda üksjagu lõhestada, paraku. Aga nüüd on inimesed valmis taas koos ühise eesmärgi nimel töötama. Arengud Reformierakonnas on päris head. Usun, et Reformierakond suudab tervet mõistust Eesti poliitikas tugevasti esindama hakata."

 Andrus Ansip töötab Euroopa Komisjoni asepresidendina. Ta on olnud Eesti peaminister kolmes valitsuses aastatel 2005-2014. Aastatel 2004-2014 oli ta Reformierakonna esimees.

Simson: Reformierakonna maksupoliitika viis Eesti seisakusse

Keskerakonna aseesimees, majandusminister Kadri Simson kommenteeris, et Ansipi jutt Eesti väidetava maksukaose kohta on opositsioonile omane. Samas soovitas ta Ansipil keskenduda eurovoliniku tööle.

"Kui siseriiklikult võiks sellist tegevust pidada arusaadavaks, siis Eesti eurovolinikul tuleks vältida taolistel teemadel sekkumist, sest sellega kahjustab Ansip vaid Eesti mainet Euroopas," märkis Simson.

Simsoni hinnangul püüab Ansip enda kommentaaridega kindlustada oma töökoha säilimise Euroopas.

Simsoni hinnangul viis Reformierakonna lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi idee Eesti seisakusse ning tänane valitsus on pidanud sellega suurt vaeva nägema.

"Hea näide nende jäigast ja rumalast maksupoliitkast on näiteks merendussektori seis. Erisuste tegemisest keeldumine tõi Ansipi valitsuse ajal kaasa olukorra, kus Eesti lipu alt lahkus ka viimane suur kaubalaev. Alles nüüd oleme jõudnud meetmeteni, millel on potentsiaali laevastik taastada. Samuti teavad kõik, et ka aktsiisipoliitka eksisammudega alustasid just oravad ning nende ajalooline mälu on ikka hämmastavalt lühike," rääkis minister.

Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Kristen Michal vaidles vastu Simsoni väidetele merendussektori erisuste kohta. Michal selgitas, et laevanduse konkurentsivõime ettepanekute tegemine ja töö algas valitsuse ajal, kus tema oli majandusminister ning Sven Sester rahandusminister.

Michali sõnul saadeti tema allkirjaga ettepanekud rahandusministeeriumisse ning Veeteede Amet tegutseb selle järgi. "Simson ei tunne ajalugu, või veel hullem, valetab," märkis ta.

Kallas: Simsoni väide on vale

Reformierakonna esimees Kaja Kallas kommenteeris, et Simsoni väide selle kohta, et Reformierakonna poliitika viis Eesti seisakusse, on jabur ja vale.

"Majanduskasvu viimased numbrid näitavad selgelt, et 2016. aastal, kui Keskerakond koos IRL-i ja sotsidega läks "seisakut murdma" oli majanduskasv tegelikult 3,5 protsenti ehk laias laastus sama suur, kui sel ja eelneval aastal," ütles Kallas.

"Keskerakonna koalitsiooni valitsuspartnerid on kõik tunnistanud, et aktsiisipoliitikas on tehtud vigu ja kõik on seisukohal, et uus tulumaksu süsteem on liiga keeruline. Sellest hoolimata pole nad tänavuses riigieelarves mingeid parandusi teinud," lisas ta.