Reformierakonna fraktsioon algatas 25. septembril eelnõu alkoholi aktsiisimäärade langetamiseks lahja alkoholi osas 2017. aasta veebruari tasemele, samuti kange alkoholi määra mõningaseks langetamiseks.

Riigikogu rahanduskomisjon pole seda eelnõu veel arutanud.

"Selle eelnõuga seondub ka meie poole riigieelarve seadusesse tehtud ettepanek näha eelarvekavas ette alkoholi aktsiisitulude suurenemine kuni 50 miljonit eurot. Ettepanek on suurendada eelarve ülejääki," ütles Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd ERR-ile.

Sõerd lisas, et maksumaksjate liidu poolt oktoobris avaldatud ja audiitorfirma KPMG poolt koostatud analüüsi kohaselt tooks alkoholi aktsiisimäärade langetamine eelarvesse 69 miljonit eurot lisaraha, millele lisandub täiendav käibemaksutulu 32 miljonit eurot.

"Uuringu tellija esindaja Lasse Lehis on öelnud, et piirikaubanduse tõrjumise peamine tingimus on aktsiiside langetamine. Siinkohal tasub veel märkida, et näiteks varasemate maksumäärade juures laekus 2016. aastal alkoholiaktsiisi 254 miljonit eurot, järgmisel varasemaga tuntavalt kõrgemate maksumäärade juures 235 miljonit eurot," rääkis Sõerd.

Kütuseaktsiisi langetamise osas on Sõerdi sõnul Reformierakonna programmitoimkonna poolt tehtud ettepanek lisada valimisprogrammi eesmärk kaaluda ka kütuseaktsiisi langetamist.

"Erinevalt alkoholiaktsiisi langetamisest tooks see ettepanek riigieelarvele lisakulu mitte lisatulu, kuna kütuse piirikaubandus ja välisriikides tankimine ei ole nii suure osakaaluga kui alkoholiaktsiisi piirikaubandus," lausus Sõerd.

2019. aasta riigieelarve kulude maht on kokku 11,3 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot. 

Riigieelarve eelnõule esitasid riigikogu fraktsioonid ja liikmed kokku 60 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon hakkab neid arutama sel nädalal.