Olulise muudatusena püüti seekordses küstilusvoorus testida ka erakonna nime mõju lubaduse populaarsusele. Kui varasemalt on alati lubadused esitatud vastajatele ilma erakonna nimeta, siis seekord jagati valim juhuslikult kaheks ning pooltele vastajatele kuvati küsimused koos erakonna nimega ning pooltele ilma. 

"Seekordses voorus on ehk kõige üllatavam madal toetus Vabaerakonna ettepanekule lubada riigikogu valimistele erakondade liidud ja valimisliidud," kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas. "Seda ettepanekut toetab alla poole vastajatest ning 27 protsenti ei oska seisukohta antud küsimuses võtta, mis näitab, et Eesti parteisüsteemi avatumaks muutmine valijaid väga ei kõneta ega huvita," jätkas Paas.

"Lubaduse autori märkimine mõjutas enim toetust EKRE ettepanekule ning võib eeldada et EKRE mainimine ilmselt kahandaks mõne populaarsemagi lubaduse toetust. See meenutab tegelikult Keskerakonda Edgar Savisaare ajal, kui iga nende ettepanek sai erakonna vastaste seas kõva kriitikat," selgitas Paas. 

Reformierakonna lubadust lühendada ravijärjekordi toetas 99 protsenti ja erakonna nime kuvades 95 protsenti vastajatest.

Isamaa lubadust rakendada täiendav tulumaksuvabastus tulenevalt laste arvust peres toetas 84 protsenti ja erakonna nime kuvades 80 protsenti vastajatest. 

Keskerakonna lubadust presidendi otsevalimiste osas toetas 74 protsenti vastanutest ning toetuse määr oli sama suur ka siis, kui vastajad teadsid, milline erakond selle lubaduse on õhku visanud.  

EKRE lubadust eirata Eestile ebasoodsaid Brüsseli lubadusi pooldas 66 protseti ja erakonna nime kuvades 48 protseti vastajatest.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna idee mina järk-järgult üle taastuvenergiale pälvis 66 protsendi toetuse ja 55 protsendi oma siis, kui lubadusega seostati ka konkreetne erakond. 

Vabaerakonna mõtet lubada riigikogu valimistele ka kodanike valimisliidud ja erakondade liidud toetas 45 protsenti ja erakonna nime kuvades 39 protsenti vastajatest.

Keskerakonna riigikogu valimisplatvormi töörühma juht Tanel Kiik märkis, et  Keskerakond on aastakümneid seisnud presidendi otsevalimiste eest. "Meie selge siht on suurendada inimeste kaasatust riigielu puudutavate otsuste langetamisel ning riigijuhtide valimisel. Rahva kõrge toetus antud ettepanekule näitab, et seisame inimeste jaoks olulise põhimõtte eest. Loodame, et presidendi otsevalimiste idee leiab järgmises riigikogu koosseisus laiapõhjalise konsensuse," selgitas Kiik.

Isamaa programmitoimkonna liikme Sven Sesteri sõnul näitavad küsitluse tulemused, et Eesti inimesed väärtustavad perepoliitikat ja iga Eestis sündinud last. "Sündide kasv tõestab samuti, et peredele rahalise kindlustunde loomine toimib ja näiteks lasterikka pere toetus on viinud sündide arvu hüppelise kasvuni just suurperedes," ütles Sester. 

Tema sõnul tuleb luua tingimused selleks, et töötav lapsevanem saaks võimalikult palju oma lastesse panustada. "Teist ja kolmandat last ei saa sündida ilma esimeseta," lisas Sester selgitades, miks maksuvaba tulu peaks rakenduma juba alates esimesest lapsest.

Isamaa eestseisuse ettepanek valimisprogrammi on, et esimese lapse maksuvaba tulu oleks 100 eurot kuus, teise lapse kohta 200 eurot kuus ja iga järgmise lapse maksuvaba tulu oleks 300 eurot kuus. See tähendab, et ühe lapsega pere saab tulu deklareerides tagasi kuni 240 eurot ja näiteks kolme lapsega pere juba 1440 eurot.

Reformierakonna juht Kaja Kallas märkis, et kohtudes Eestis valijatega on nende üks esimesi soove pääseda kiiremini arsti juurde. "Reformierakonnal on ravijärjekordade lühendamiseks plaan, mis sisaldab patsiendi suuremat õigust arsti valida, üle-eestilise digiregistratuuri kehtestamist, senisest laiemat kaug- ja telekonsultatsioonide võimaldamist, esmatasandi arstide ja tugipersonali õiguste suurendamist ja pikemalt lahti olevate tervisekeskuste loomist," ütles Kallas.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatuse liikme ja riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on sotside poliitika alati olnud vastutustundlik ja see kehtib ka keskkonnaalastes küsimustes.

"Meie ettepanekule on kahe kolmandiku Eesti elanike toetus, mis annab kindlust, et meie inimene hoolib enda ja oma laste elukeskkonnast. Põlevkivist elektritootmine ei ole keskkonna seisukohalt kestlik ning meil tuleb julgemalt investeerida taastuvenergia kasutusele võtmisse. Eelmisel nädalal avaldas ÜRO ekspertkogu raporti, milles leidis, et üleilmse kliimakaose vältimiseks vajavad ühiskonnad ja maailma majandus seninägematuid muutusi. Rohetehnoloogiate kasutuselevõtmine on globaalne megatrend ning Eestil on sellest võita. Taastuvenergia suunas liikumine on sotside selge poliitiline siht, maandades samaaegselt efektiivselt ka riske, mis on seotud põlevkivist elektritootmisega," kommenteeris Vakra.  

Küsitluse viis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi veebikeskkonnas Turu-Uuringute AS 3.-10. oktoobrini ning sellele vastas 1020 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.