Kuus aastat tagasi suletud Aidu karjääris kaevandati peaaegu 40 aastat põlevkivi. Enne kaevanduse töölehakkamist elasid nendel maadel inimesed, kes pidid karjääri ees taanduma ja oma kodud maha jätma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Põlevkivi kättesaamiseks kooriti paeplatoolt maha muld ja mets, paeplatoo lõhati muredaks ning paarikümne meetri sügavusel lasunud põlevkivilt tõsteti paekivi ekskavaatoritega kõrvale. Nii tekkisid mäed ja orud. Kui karjäärist vett enam välja ei pumbatud, täitusid orud veega.

Matkajuht Levo Tohva sõnul on piirkond hea selle poolest, et seal saab rääkida looduse arenemise lugu. Nimelt starditi Aidusse paigast, kus juba 1960. aastatel alustati Kohtla karjääri aladel rekultiveerimistöid.

"Siin on puud kõrgeks kasvanud, loodus taastunud. Me liigume justkui evolutsiooniahelat pidi minevikku ehk me liigume selle aja poole, kus maakera oli noor, liigirikkus väike, taimestik madal. Me liigume rikkalikumast poolest vaesemasse poolde," rääkis Tohva matka alguses.

Miree Jõgi, Heret Jantsus ja Elle Leppik olid kohale tulnud Tartust ning matkale tõi neid mitu põhjust.

"Seiklushimu, uudishimu. Ma väga ei satu Ida-Virumaale, aga me sattusime sellise matka peale ja mõtlesime, et tuleks, käiks, oleks, vaataks. Ja ei ole pettunud, väga kihvt," rääkis Leppik.

Lisaks sellele, kuidas loodus on enda ja inimeste abiga pärast karjääri sulgemist taastunud, nägid matkajad, et praegugi on sealse maastiku kujundamisel inimkäsi mängus - ületati rohkem kui 12 kilomeetrit pikk VKG põlevkivikonveier ja nähti palju vaidlusi tekitanud ettevõtjatest vendade Sõnajalgade tuulikute torne.