Saates "Suud puhtaks" osalenud eksperdid: põlevkivi kasutatakse mõistlikult ({{commentsTotal}})

Eesti Televisiooni saates "Suud puhtaks" väidelnud poliitikud, eksperdid ja huvigruppide esindajad olid põlevkivi kaevandamise ja kasutuse osas eri meelt, aga eksperdid ütlesid, et ratsionaalne plaan selles osas on olemas.

Eestimaa Looduse Fondi kliimakoordinaator Kärt Vaarmari ütles, et põlevkivist elektri tootmine Eestis mõjutab maailma ökoloogilist tasakaalu.

"Võime mõelda, et meil kliimasoojenemine mõnus, kuid maailm on üks ja kõik need mõjud jõuavad ka meile kätte. Peame arvestame, et inimesed, keda see otseselt puudutab, hakkavad kodudest lahkuma ja Eesti tundub siis neile mõnus paik. Kõik riigid peavad kliimasoojenemisse võrdselt panustama," lausus Vaarmari.

Väljendi "põxit" kasutusele võtnud Säästva Eesti Instituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Kaja Peterson ütles, et umbes 500 miljonit aastat sündinud kivimi põletamine pole kõige parem lahendus.

"Selle loodusvara loodusvara kallale minekuks peaks olema head põhjused. On kõige parem, kui see jääks maa sisse. Pole poliitilisel tasandil välja öeldud ja loodetakse, et see hääbub iseenesest," lausus Peterson.

Teaduste akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg märkis, et vaidluste põhjus on osalt arusaamatu, kuna riik on koostanud põlevkivienergeetika osas kolm arengukava.

"Kuni selleni välja, et mida teha 2050. aastaks. Me oleme rongist ees. Põlevkivitööstus on investeerinud suuri summasid ja Eesti on põlevkivi kasutamise tehnoloogia on maailmas esirinnas," sõnas Hamburg.

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Rainer Vakra ütles: "Tuleb aru saada, et Põxit puudutab nii sotsiaalseid, kui keskkonnaprobleeme. Samuti majandust."

Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluv riigikogu liige Jaak Madison sõnas, et ei maksa unustada fakti - Eesti reostus on maailma mastaabis mikroskoopiline. "Põlevkivi kaevandamisest loobumine ei lahenda ühtegi globaalset probleemi. On vajalik tagada energiaturvalisus."

Majandusministeeriumi asekantsleri Ando Lepimani sõnul tuleb Eesti ühiskonnas teadvustada, et kliimamuutused on olulised. "Ja meil on olemas riigil selge plaan, kuhu Eesti tahab jõuda." Ta lisas, et turule tuleb juhitamatut elektritootmisvõimekust nagu tuulikud ja päikesepaneelid ja koostamisel on riiklik energia- ja kliimakava.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: