Kuigi Aidu veekeskus pidi valmima juba 2019. aastal, hakkasid aktiivsemad ehitustööd pihta eri põhjustel alles sel suvel. See oli ka viimane piir, sest muidu jäänuks arendajad ilma neile kuus aastat tagasi eraldatud 3,7 miljoni euro suurusest eurotoetusest.

"Oleme rahastajatega kokku leppinud, et me teeme valmis esimese etapi, et meil oleks esmane võimekus külastajate aastaringseks teenindamiseks ja erinevate teenuste pakkumiseks. Kanal ise, wake-park ja muud veeatraktsioonid - need peaks aasta lõpuks valmis sama," sõnas sihtasutuse Aidu Veespordikeskus juhatuse liige Hardi Murula.  

Murula tõdes, et kuna projekt on veninud, ei saa enam ette võtta kõiki asju, mida 2017. aastal 4,2 miljoni euro eest (lisaks Euroopa Regionaalarengu Fondile toetab ehitust ka Lüganuse vald) teha plaaniti. "2019. aastal selgus, et selle suure unistuse elluviimiseks oleks toonastes hindades olnud vaja vähemalt 6,5 miljonit ja praegu läheks see maksma 10 miljonit," ütles Murula.

Keskust ehitatakse osaühingu EstHus ja aktsiaseltsi Megaron-E koostöös. Kolmekorruselise finišitorni ning kontori- ja olmeruume sisaldava ristkiht-naelpuidust ehitatava peamaja valmimine teeb veeseikluste pakkujate elu lihtsamaks.

"Saame lõpuks pakkuda teenuseid ühest kindlast kohast, mitte nii nagu täna on, et iga kanuumatk võib alata erinevas paigas. See on meie kindel eesmärk, et me järgmisel aastal oleme suvel siin iga päev lahti," sõnas Murula.

Kuigi keskus pole veel valmis, on 2013. aastal rajatud 2,3 km pikkusel ja 165 m laial Aidu peakanalil Eesti meistreid aerutamises selgitatud viimasel kuuel aastal.

Kuna Aidu veemaa keskus asub asustatud paikadest eemal, plaanitakse alguses seal elektrit toota generaatorite abil. Tulevikus loodetakse abi saada Aidu tuulepargist, kus pärast pikka pausi peaks järgmisel nädalal ehitustööd taas hoogustuma.

Aidu karjäär töötas aastatel 1974 kuni 2012. Karjääri rajamisel kadusid Aidu, Aidu-Nõmme ja Aidu-Liiva küla ning oma kodudest oli sunnitud lahkuma üle 200 perekonna.