Maksuamet tahab ümbrikupalga eest ka töötajad vastutama panna ({{commentsTotal}})

Valdur Laid
Valdur Laid Autor/allikas: ERR

Ümbrikupalkade vastu võitlemiseks peab senisest solidaarsemalt vastutama ka töövõtja, sest kiiret palgakasvu lubav tööjõuturg võimaldab töötajal mitte töötada seal, kus makstakse mustalt, ütles maksuameti peadirektor Valdur Laid. Töövõtja suuremat vastutust peavad vajalikuks ka kaubandus-tööstuskoda ning hotellide ja restoranide liit.

Laid rääkis kolmapäeval pressikonverentsil, et kaheksa protsenti Eesti töötajaskonnast saab osaliselt või täielikult ümbrikupalka. Maksuamet on seadnud eesmärgiks, et see number oleks 2021. aastaks praegusest poole väiksem.

"Üks asi on meetmed, range kontroll ja karistused, aga tegelikult on kõik seotud inimeste hoiakutega ja hoiakutes nihke saavutamine on oluline teema," lausus ta ja tõi välja, et Eesti elanikest 62 protsenti on ümbrikupalga vastased.

"Ehk neli inimest kümnest arvab, et on päris okei, kui makstakse natuke ka ümbrikupalka. Meie eesmärk on see, et ümbrikupalga mittetolereerimine jõuaks 90 protsendi tasemele," lisas Laid.

Tema sõnul peaksid inimesed ümbrikupalgaga seoses nägema seost sellega, et kui me maksude maksmise ära lõpetame, võime ka oma riigi kokku pakkida, sest just tööjõumaksude arvelt rahastatakse pensione, eakaid, arstiabi ja haridust. Seega on vaja tekitada ühiskonnas solidaarsustunnet.

Laid märkis, et näiteks Soomes leiab 95 protsenti küsitletuist, et maksude tasumine on üks tema suuremaid kodanikukohuaseid, mis tagab, et riik pakub neid avalikke teenuseid, mille arvel terve Soome ühiskonnana püsib. Meil on sinna pikk tee minna, kuid maksuameti juht ei näe ka põhjust masendusse langeda, sest Eesti viie protsendi suurune maksuauk on Euroopas üks väiksemaid.

Ümbrikupalga riski suurendab see, et Eestis valitseb töökäte puudus ja suur palgasurve. Laidi sõnul ei jõua maksuamet kontrollida kõiki riskiga ettevõtteid ja ehkki ümbrikupalk lähtub tööandjast, on vastutus ka töövõtjal, kes seda on nõus vastu võtma. Selleks, et töövõtja panna vastutust tundma, võimaldab maksuamet näha, kui palju on nende eest tööjõumakse makstud ning kahtluse korral tööandjaga rääkida või teha muid valikuid.

"Senisest solidaarsem vastutus on üks teema, mida näeme, teist otsa pidi üsna kuum ja kiiret palgakasvu lubav tööjõuturg võimaldab töötajal teha valikuid, et ta ei tööta seal, kus makstakse ümbrikupalka," tõdes Laid ja lisas, et kui tahta kolme aastaga vähendada ümbrikupalga saajate hulka poole võrra, siis ainuüksi seniseid asju kiiremini, intensiivsemalt ja tugevamate karistustega tehes seda tulemust ei saavuta.

Ehitussektoris liigub maksuamet Laidi sõnul edasi tellija vastutusega töövõtuahelas ja töötajate elektroonilise registreerimisega. 1. juulist laieneb nõue, et hangetel pakkujad maksaksid oma töötajatele vähemalt 70 protsenti sektori keskmisest töötasust, ka esimese ringi allhankijatele ning mõelda tuleb ka selle üle, kas 70 protsenti on piisav.

Laenuvõtjate maksekäitumine võib sattuda luubi alla

"Kolmas oluline nõue, kuhu tahame pangaliidu ja krediidiasutustega koostöös jõuda, on see, et krediidi taotlemise oluline osa oleks ka inimese maksetõendi esitamine pangale," tõi maksuameti juht välja.

Ta selgitas, et kui eluasemelaenude puhul on pankade protsessid põhjalikumad, siis tavaliste väikelaenude, tarbimislaenude ja liisingute puhul võiks pank samuti nõuda maksuameti tõendit inimese tasutud maksude kohta, mitte jälgima üksnes regulaarset laekumist kliendi pangaarvetele.

"Meie toetame kõiki neid samme, mis teevad inimeste ja ettevõtete maksuandmed võimalikult avalikuks," rõhutas Laid.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts rääkis aprillis ettevõtjate seas läbi viidud küsitlusele tuginedes, et kõige suurem murekoht ümbrikupalga osas on jätkuvalt ehitus, järgnevad majutus ja toitlustus ning vaba aja veetmine. Ettevõtjad soovivad Paltsi sõnul näha tõhusamaid ja karmimaid kontrollmeetmeid.

Tema sõnul on ettevõtjad rahul, et nõue hangetel osalejatele maksta oma töötajaile vähemalt 70 protsenti sektori keskmisest töötasust seadusesse jõudis, kuid umbes pooled küsitletuist soovivad, et lävend võiks olla kõrgem, näiteks 80 või 85 protsenti.

Tööandja kaasvastutust ümbrikupalga eest pidasid küsiteltud Paltsi sõnul vajalikuks. "Tundub küsitluse tulemusel, et vähemasti ettevõtjad peavad seda vajalikuks ja toetavad, kui sellise seadusemuudatusega välja tullakse /.../ Ümbrikupalgal on alati maksja ja vastuvõtja, miks peaks olema vastutus ainult ühel poolel. Kui see aitab meid kõiki paremaks või keskkonda paremaks muuta, tuleks seda muidugi teha," lausus kaubanduskoja juht.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Verni Loodmaa tõi ühe põhjusena, miks ettevõtjad ebaausale teele lähevad, välja selle, et lühiajaliste töölepingutega töötavate inimeste puhul on surve palkadele üsna pöörane.

Tuleviku murekohana tõi ta välja jagamismajanduse ehk näiteks sellised restoranid, mis võtavad vastu inimesi kodudes. Sisuliselt tehakse tavapärase restoraniga samasugust tööd, kuid lahendamata on mitte ainult maksu-, vaid ka hügieeni-, turvalisus-, ligipääsetavus- ja alkoholimüügi küsimused.

"See on teema, millega meil ühiskond ja meie kontrollorganid tegelikult õige varsti kokku puutuvad," prognoosis Loodmaa.

Tema sõnul ei saa lahenduseks midagi väga uut välja mõelda, kuid maksuametiga tuleb tihedat koostööd teha, et nad saaks paremini kontrollida, ja teiseltpoolt tuleb kasvatada inimeste teadlikkust. Temagi rõhutas vajadust ümbrikupalga vastu võtja vastutuse kasvatamiseks.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: