Jõelähtme valla piiril Tartu maantee ääres asuv lõuna karjäär on praegu sulgemisel. Jõelähtmel on väga kvaliteetne paekivi, karjäär on olnud kasutusel 30 aastat. Pind kaetakse mullaga.

"Harjumaal on Eestimaa parimad paevarud - Jõelähtmest kuni Harkuni on selline materjal, mis vastab teedeehitajate kõrgematele nõudmistele," kinnitab OÜ Väo Paas juhataja Veljo Haube.

Kuid paekivi on seal kaevandatud kaua ja varud on otsakorral, mistõttu ettevõtjad üritavad võtta, mida veel võtta annab. Praegu on menetluses üks kaevandamisloa taotlus, esitatud on ka 12 uuringuloa taotlust 550 hektarile.

"Kaevanduslubasid menetletakse maapõueseaduse järgi ja valla üldplaneering ei ole kunagi takistuseks selles, et ei saaks üht kaevandust rajada. Sellele seisukohale on asunud ka kohus," ütleb Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.

Vallavanem ootab, et riik valiks ise piirkonnad, kus kaevandada ning räägiks läbi kohalike omavalitsustega. Alles seejärel kuulutataks välja konkursid kaevandaja leidmiseks väljavalitud piirkonnas.

"Mitte vastupidi, nagu praegu on. Et kaevandaja vaatab, milline on tema jaoks parim koht ja hakkab seal pidama pikka võitlust nii kohalike elanike kui omavalitsusega," ütleb Umboja.

Kaevandusettevõtja leiab, et riik ja omavalitsus peavadki asja omavahel selgeks vaidlema. Kuid riik ja omavalitsus pole teinud midagi selleks, et uusi kaevandatavaid varusid ette valmistada.

"Kui omavalitsusel jääb õigus vetostada kõiki uuringu- ja arengulubasid, siis see tähendab seda, et lõppeb kaevandamine," ütleb Haube.

Keskkonnaministeerium ja geoloogiateenistus koostavad praegu Harjumaa kohta varustuskindluse analüüsi, kaardistavad maavarad ja panevad kirja piirangud. Ning kutsuvad vallavanemad laua ümber.

"Lisaks oleme kohtumas kõigi Harjumaa kohalike omavalitsustega, et rääkida sellest analüüsist ja küsida, mis on kohalike omavalitsuste seisukohad - kus nad näevad kaevandamist, kus pigem mitte. Ja kui lõpuks see analüüs valmib, siis selle pinnalt teoorias on võimalik pisut suunata tulevikus maavarade kasutust, arvestades rohkem ka kohalike huvi," leiab keskkonnaministeeriumi
keskkonnatehnoloogia osakonna nõunik Tiit Kaasik.

Keskkonnaministeerium ütleb siiski, et maavarad on rahva rikkus, mille üle otsustab riik, mitte kohalik omavalitsus.