Ühenduse teatel jääb näidissulgemise ajal suletuks 55 apteeki.

"Apteegipidajad paluvad apteegikülastajatel mõista, et selle sammu taga on
sotsiaalministeeriumi ning riigikogu otsused ning täna poolepäevaseks
kavandatud apteekide sulgemine muutub järgmisel aastal püsivaks, kui
riigikogu kiirelt haruapteekide probleemi ei lahenda," teatas ühendus. "Paraku ei taju sotsiaalministeeriumi ja ravimiameti juhid täna apteegikülastajate vajadusi ja on korduvalt väitnud, et haruapteekide sulgemine ei mõjuta kuidagi ravimite kättesaadavust, kuna lähim järgmine apteek peaks asuma kuskil kahe kilomeetri raadiuses."

Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juhi Timo Danilovi sõnul ei olnud riigikogu
eesmärk neli aastat tagasi ravimiseadust muutes haruapteeke sulgeda, kuid
lõpuks kukkus see nii välja.

Liit leiab, et ehkki riigikogu soovis haruapteekide kvaliteeti
tõsta ja kohustas apteegipidajaid neid ümber tegema põhiapteekideks, siis tegelikult muutsid üksteisega vastuolus olevad seadusemuudatused
ümberkujundamise võimatuks.

"Nüüd on otsa saamas viieaastane üleminekuaeg, mille jooksul oleks pidanud apteegid ümber kujundama. Ehk siis tegema midagi, mis pole seadusest tulenevalt võimalik. Kvaliteedi tõusu asemel ootavad külastajaid kahjuks suletud uksed. Tänasega soovime me näidata, mida see praktikas tähendab," ütles Danilov.

Ravimiseadusesesse tekkinud vastuolul on apteekide ühenduse hinnangul
kahetiselt negatiivne mõju.

"Esiteks kahjustab vigane ravimiseadus tarbijate huve, sest vähem apteeke tähendab halvemat ravimite kättesaadavust. Mitmed ametnikud on väitnud, et haruapteekide sulgemine ei tekita probleemi ravimite kättesaadavusega. Me ei ole näinud selle kohta ühtegi analüüsi, mis neid väiteid kinnitaks. Vastupidi, nii kohalikud omavalitsused kui ka näiteks Puuetega Inimeste Koda näevad haruapteekide sulgemises probleemi," ütles Danilov.

Selline asjade korraldus ja soovimatus tehtud vigu parandada kahjustab liidu teatel apteegipidajate ja proviisorite huve.

"Apteegipidajatel puudub võimalus regulatsioonilõksu jäänud apteeke müüa, puudub võimalus säilitada oma töötajatele töökohad ning sellel on selge mõju Eesti ettevõtluskeskkonna mainele," sõnas Danilov.

Eesti Apteekide Ühendus on teinud ettepaneku ühtlustada haruapteekide kaotamise tähtaeg üldapteekide omandipiirangute rakendumisega alates 01.04.2020, millest alates võivad apteekide omanikud olla vaid proviisorid.

2002. aastal loodud apteekide ühendusse kuulub 296 apteeki.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles ERR-ile, et tal ei ole apteekide teemal praegu midagi uut öelda - eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise ning nüüd tuleb ära oodata muudatusettepanekud. Ta lisas, et tugineb õiguskantsleri hinnangule, mille järgi on piirangud kehtestatud piisava etteateatamisajaga.

"Vaatame, kuidas need asjad edasi lähevad, ärme jookseme rongist ette," lisas Kütt.

Õiguskantsler Ülle Madise teatas märtsis, et apteegireformiga kohanemiseks on antud piisavalt aega ning ka rakendussätete puudumist ei saa põhiseadusevastaseks pidada. Ta leidis, et apteegireformi eesmärgid on põhiseaduspärased ja legitiimsed.

Samas ütles Madise nädalapäevad hiljem EPL-ile, et see hinnang ei käinud kogu reformi kohta, vaid keskendus rakendusaktidele ja hindas meelevaldsust. "Reformi tervikuna me analüüsinud pole," sõnas ta.

Asekantsler: apteegiomanike surve poliitikutele on olnud iganädalane

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse kinnitas, et proviisorid saavad apteeki omada juba praegu, kuid hulgimüüjatele kuuluvad apteegiketid ei soovi praegu proviisoritega läbi rääkima hakata. Jesse sõnul ei soovita seda ärilistel kaalutlustel.

Jesse lisas, et esmaspäevane haruapteekide ajutise sulgemise aktsioon on mõeldud surve avaldamiseks poliitikutele ja ametnikele.

"See surve apteekide tänastelt omanikelt, kes täiesti mõistetavalt ei taha oma omandusest loobuda, on olnud sõna otseses mõttes iganädalane. Kuna selline koridorisurve ei ole tulemusteni viinud, siis nüüd on esimene avalik aktsioon," ütles asekantsler.

Ida-Virumaal suletakse 17 apteeki

Ida-Virumaal suletakse ravimiseaduse muudatuste jõustudes kokku 17 apteeki, mis tähendab, et Kohtla-Järvel paneksid uksed kinni pea pooled sealsed apteegid. Narva 22 apteegist peaks uksed sulgema pea kolmandik.

Kliendi jaoks muutuks olukord oluliselt halvemaks Narva Kreenholmi linnaosas, kuhu jääks vaid üks apteek.

Kreenholmi Maxima poes tegutsev Euroapteegi haruapteek on avatud iga päev ja seal käib kuni 400 inimest päevas. Apteegis töötab viis inimest, kes teenindavad kliente kuni kella 21 ja sellepärast kasutavad antud apteegi teenuseid ka teiste linnaosade elanikud.

Euroapteegi piirkonnajuhi sõnul pole haruapteegi muutmine põhiapteegiks lihtne ja tihti on see ka võimatu.

"Me peame üle vaatama, kas see pindala vastab põhiapteegi nõuetele. Teine asi on see, kas siin on olemas ravimite valmistamise ruumi, pesuruumi. Kõik see nõuab suuri ümberehitusi, eriti kui need on renditud pinnad kuskil kaubanduskeskustes, kus seda pinda ei ole võimalik lihtsalt suuremaks teha. Ei ole ju väga selgelt välja toodud, mis siis peaks sellest paremaks minema, miks seda regulatsiooni üldse vaja on," kommenteeris OÜ Euroapteek piirkonnajuht Tauri Kiisma.

Kliendid suhtuvad apteekide sulgemisse erinevalt

"Aktuaalne kaamera" uuris Põlvas ja Raplas inimestelt, kuidas neid haruapteekide sulgemine mõjutab.

Põlvas suleti esmaspäeval kolmeks tunniks viiest apteegist kaks. Üks Jaama tänaval ja teine Kesk tänaval. Külastajaterohke Jaama tänava apteek on näiteks ainus oma linnaosas.

"See peab siin olema. Siin on pood ja rahvas elab siin. Meil on päris suur rajoon," rääkis Andres.

Ka Heimi hinnangul on apteeki Jaama tänavale vaja. "Kui ma tulen siia toidupoodi, siis see on väga mugav ju, et vajadusel astun läbi ka apteegist. Oleks ilmselt tänagi astunud, aga ehmatusest vaatasin , et on kinni. Muidugi ma ei uurinud, mis see on, kuna hetkel on natukene tervis käest ära," kommenteeris ta.

Karitat ja Triinu apteegi sulgemine ei häiri. "Ma ei ole üllatunud, sest siin on teisi apteeke ka. Mind see väga ei häiri," ütles Karita.

Sama meelt on Margus. "Mul ei ole probleem see, sest ma ei vaja ravimeid, ma joon mustsõstra mahla. Sellest piisab täiesti," sõnas ta.

Kliendid, kes sattusid Põlvas suletud haruapteekide uste taha, pidid ravimite nimel minema paar kilomeetrit kaugemale kesklinna.

Bussijaama kõrval asuva Rapla Selveri apteegi ootamatu sulgemine ehmatas paljusid kliente. Eriti häiritud oli Merle, kes külastab ravimipoodi vähemalt korra nädalas.

"Mul on tänaseks tellitud rohud, mida ma pean tarbima iga päev. Ma ei saa neid rohtusid ja mul ei ole täna võtta seda rohtu. Kahjuks ei olnud juba eile võtta," rääkis ta.

See, kas apteegid kuuluvad suurtele kettidele või kohalikele proviisoritele, inimestele üldjuhul korda ei lähe, peaasi, et ravimipood oleks läheduses.

"Mina arvan, et mulle ei ole oluline, kellele ta kuulub, tähtis on et apteek on olemas," ütles Margus.

"Maalt inimesed kasutavad seda apteeki, siin on haigla, polikliinik. Minu arust kaubanduskeskuste eesmärk on, et kõik asjad saaks ühest kohast, nii võiks ka apteek olla," ütles Kaja.

Ljubov aga suurt probleemi Selveri apteegi sulgemises ei näe. "On teisi apteeke ka, aga siin on mul mugav käia, kuna minu töökoht on siin kõrval," märkis ta.