Juba 2014. aastal andis riigikogu apteegikettidele üleminekuaja, mille lõppedes peab kõigi apteekide enamusosalus kuuluma proviisorile. Veel enam, ravimite hulgimüüja ning apteegipidaja ei tohi omavahel seotud olla.

Reformi tähtaeg saabub üheksa kuu pärast, kuid suurettevõtted pole eesmärgile sammugi lähemal. Näiteks osaühingul Euroapteek oli viie aasta eest 36 apteeki. Praeguseks on neid ettevõttel juba 51. Seda, et ühtegi apteeki pole vahepeal maha müüdud, tõdevad ka AS Magnum, Tamro Eesti OÜ ja Pharma Holding OÜ.

Tamro Eesti OÜ juhatuse liige Lauri Betlem ütles ERR-ile, et kõik Benu apteegid on müügis juba paar aastat, aga ostjaid ei paista kusagilt.

"Proviisoreid Eestis on, aga proviisoritel ei ole kas piisavalt motivatsiooni ettevõtlusega alustada või neil ei ole lihtsalt finantsvahendeid, millega oma ostu finantseerida. Täna me näeme pigem vastupidist olukorda, et meie poole on pöördunud proviisorid, kes tahavad sellest ärist väljuda ja tahavad meile apteeke müüa," rääkis Betlem

Seda, et proviisorid ettevõtjaks ei kipu, ütleb ka Pharma Holding OÜ juhatuse esimees Risto Laur, kes peaks uue omaniku leidma 66 Südameapteegile.

"Vähemasti Pharma Holdingu juhatuse ega omanike poole pole ükski ostusoov täna jõudnud."

Hoopis teist pilti näeb Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas. Tema sõnul on suurkettidega suhelnud proviisoritele ka lihtsalt ära öeldud.

"Pigem see on täna selle taga, et ega need suured ettevõtted ei ole valmis oma apteeke enne müüma, kui nad seda päriselt peavad tegema. Eks nad üritavad seda nii palju edasi lükata, kui nad suudavad," rääkis Alamaa-Aas.

Ühes on apteegiketid ja proviisorid samal nõul: reformi kindlustamiseks peaks riik pakkuma proviisoritele tuge ja garanteerima nende pangalaenud.

"Vahepeal räägiti erinevatest meetmetest, kui Ossinovski veel minister oli. Minu teada ei ole neist veel ükski rakendunud. Ega seadus ütleb väga üheselt, kuidas olema peab, aga kuidas selle teekonna lõppu jõuda, see on väga selgelt jäetud proviisorite ja tänaste apteegikettide enda mureks," ütles Risto Laur.

Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere aga ütleb, et reform seisab ikkagi apteegikettide taga. Tema hinnangul on proviisoritel nii tahe kui võimalused, muu hulgas aitab neid Kredexi garantii.

"Tegelikult meie hinnangul mingeid meetmeid meie õigusruumis puudu pole. Mis on kõige keerulisem koht ja millest kohati on puudu, on selline hea tahe. Aga meie loodame, et ka see hea tahe realiseerub," sõnas Eespere.

Katri Eespere kinnitusel lähtub ministeerium sellest, et reform toimub.

"Nende apteekide puhul, mis 1. aprillil seaduse nõuetele ei vasta, hakkab ravimiamet olukorraga tegelema. Aga selge on see, et inimeste jaoks peab riik tagama ravimite kättesaadavuse ja selle me tagame."

Suurettevõtted kinnitavad, et seadust nad rikkuda ei plaani. See tähendab, et ketiapteekide uksed peaks üheksa kuu pärast ikkagi kinni panema. Niisiis jääb küsimus, kuidas ravimite kättesaadavust ikkagi tagada. Katri Eespere ütles seepeale, et proviisor ei peagi apteeki ära ostma.

"Kui olukord püsib muutumatuna, siis tulebki planeerida järgmised sammud. Aga proviisoritel on võimalik ja tõenäoliselt teatud tingimustel ka mõistlik asutada sellisel juhul täiesti uus apteek. Sest mis sa ikka teha saad, kui ei ole võimalik kokkulepet saavutada," nentis ametnik.