Eesti Proviisorite Koja juhatuse esimehe Karin Alamaa-Aasa lugu "Suured apteegiettevõtted muretsevad kaduva mõjuvõimu pärast jaeturul", mis ilmus reaktsioonina uudistele "Ministeerium suunas apteegireformi koolitusraha vaid käputäit proviisoreid ühendavasse liitu" ning "Ministeerium määras Proviisorite Kojale 100 000-eurose toetuse enne taotluse saamist", jättis kõik uudistes ilmunud faktid kehtima. Küll aga tiražeeris koja juht taaskord kõikvõimalikke valeväiteid ja vigaseid mõttekäike, et õigustada õigustamatut.

Eesti ravimimüügi korraldust radikaalselt sandistava reformi täieliku jõustumiseni on tänase seisuga jäänud veidi alla kümne kuu. Endiselt ei ole meil aga vastust küsimusele, millist probleemi apteeke senistelt omanikel jõuga käest võttes lahendada üritatakse.

Endiselt ei ole vastuseid, kuidas seda tehniliselt teostada, kust leida üleöö need 200 nooruslikku ja teotahtelist proviisorit, kes tahaksid osta sadade miljonite eurode väärtuses apteeke, ja kust nad selleks raha saavad.

Sellist teostumatut unenägu ei olegi võimalik ratsionaalsete ja sisuliste argumentidega õigustada. Seetõttu on ka Alamaa-Aasa tekst liigestest lahti ja täis vastuokslikkust tegeliku eluga.

Esiteks küsimus, mis ajendab apteekide seniseid omanikke reformi vastu seisma. Väga lihtne vastus on, et see reform on kokku pandud teostamatul viisil ning see ei kanna rahva tervist parandavaid eesmärke, kuigi väidab seda tegevat. Rumalusele ja tolguta solgutamisele tulebki vastu seista.

Alamaa-Aas räägib aga apteegiomanike hirmust kaotada mõjuvõim. Küsimus pole võimus ega mõjuvõimus ning sellele viitamine on lihtsalt katse seniseid apteegipidajaid demoniseerida.

Faktiliselt on apteegireform praegusel kujul apteegiteenuse ülikõrget kvaliteeti langetav ning Haigekassa eelarvele täiendavat koormat lisav. Eestile ei ole vaja halvema kvaliteediga kallimat apteegiteenust. See on ka olnud apteegipidajate põhiline sõnum.

Jah, tõsi on ka see, et apteegipidajatele ei meeldi, et nende vara võetakse käest ära ilma võimaluseta selle eest isegi väärilist tasu saada. Kuid ka sellel küsimusel on laiem tähendus - see on märk investoritele ja ettevõtjatele, et Eesti ettevõtluskeskkond ei ole ettevõtjasõbralik. Ka seda viga pole Eestile vaja.

Miks peaksidki apteegid proviisoritele kuuluma?

15 protsenti Eesti proviisoritest esindava koja juht näeb probleemina, et kõik apteegid ei kuulu proviisoritele. Aga miks need peaksidki? Ka haiglad ei kuulu alati arstidele, kõik leivavabrikud pole pagarite omad ning ajalehed ei kuulu ajakirjanikele.

Teenuse kvaliteedi juhtimiseks on muud ja efektiivsemad meetodid kui riiklikud nõuded ettevõtte omaniku ülikooli lõpudiplomile. Keegi ei ütle tõsise näoga, et lennuohutuse tagamiseks peavad kõik lennukid kuuluma lenduritele. Aga apteekide puhul on selline jutt justkui tõsiseltvõetav.

Alamaa-Aas muretseb kangesti selle pärast, et proviisor peab müüma, justkui oleks võimalik apteekides hakata pidama eraldi proviisorit ja kassapidajat, kes kliendilt proviisori asemel raha küsiks. Proviisor ongi see, kes apteegikülastajat nõustab, räägib koos- ja kõrvaltoimetest, informeerib soodsaima hinna võimalusest ning viib ostumüügitehingu lõpuks ka tehniliselt läbi.

Unistus sellest, et peale apteekide omanikuvahetust kaob proviisoritelt kohustus ravimite müügiga tegeleda on lihtsalt jalutu. Ei tule kuskilt nurga tagant kedagi kolmandat, kes hakkab kliendilt PIN-koodi küsima ja tšekki pakkuma.

Ning ka vastupidi, juba praegu kohustab seadus ravimeid müüvaid proviisoreid eelnevalt patsiente nõustama, neile soodsaimat ravimit pakkuma jne. Ka selles osas ei ole midagi puudu, ega anna omanikuvahetus midagi juurde. See on tõestus selle kohta, et lahendatakse olematut probleemi.

Kes on tõeliselt vaba?

Proviisorite Koja esindajad on aastaid rääkinud juttu, et proviisorid poleks oma tööd tehes otsustes justkui vabad. Nii kirjeldas Alamaa-Aas ka seekord nn ketiapteekides töötavaid töövõtjatest proviisoreid ärilise surve all patsientidele kahjulikke otsuseid langetamas.

Sellise stsenaariumiga ei tohiks vähemalt ühtegi Eesti apteegikülastajat küll ära petta. Esiteks kirjutavad retsepte patsientidele välja arstid, mitte apteekrid. Seega ei vasta tõele aastaid kultiveeritud linnalegendid nagu määritaks apteekides patsientidele pähe ravimeid, mille kasutustähtaeg hakkab lõppema. Kui pole retsepti, ei ole ka ostu.

Edasi on apteekril seadusest tulenev kohustus arvestada koos- ja kõrvaltoimetega, tutvustada sama toimeainega alternatiive ja soovitada kõige soodsamat lahendust.

Lisaks teostab kogu selle protsessi üle järelevalvet ravimiamet ning statistika näitab, et proviisorihariduseta omanike apteekides ei esine puudusi sagedamini kui proviisoriharidusega omanike apteekides. Selleks polekski põhjust, sest leti taga on sõltumata omaniku haridusest ikkagi proviisor.

Tegelikult on see üsna lihtne tõde, et sõltumata valdkonnast on töövõtja teenindajana alati klienditeeninduse otsustes vabam kui ettevõtte omanik, keda võivad teatud olukordades tõesti ajendada muud motiivid.

Seega, tehes proviisoritest kõikide apteekide omanikud, nagu unistab Proviisorite Koda, mis oleks koja liikmetele kindlasti majanduslikult väga ahvatlev reform, teeme me seadusega juurde võimaliku huvide konfliktiga proviisoreid.

Just siis tekib võimalus, et nad ei mõtle enam esmajoones patsiendile vaid kui ettevõtte omanikud: kas ettevõte tuleb ots-otsaga kokku, mida patsiendile veel maha müüa, et tarnijatele ära maksta jne. Palgatöötajal selliseid ahvatlusi pole.

Mingit ummikut pole

Kindlasti on vale ka Alamaa-Aasa täielikult argumenteerimata väide, et praegune apteegisüsteem on ummikusse jooksnud. Ei ole.

Eesti patsientide rahulolu on sotsiaalministeeriumi regulaarsete uuringute kohaselt ülikõrge (96-97 protsenti, st lõhkuda tahetakse väga hästi töötavat süsteemi).

Igal kuul tulevad just need nn pahad ketiapteegid välja uute ja innovaatiliste teenustega, mis täiendavad esmatasandi tervishoidu. Nii on kasutusele võetud erinevad kaugteeninduse võimalused, tervisenäitajate mõõtmised, vaktsineerimised, jpm.

See on reaalne ja vabatahtlik panus apteegipidajatelt Eesti tervishoiusüsteemi, mida reformi kohaselt killustunud turul üksikuid apteeke pidavad ettevõtluses kogenematud proviisorid ei suudaks ega sooviks luua ega pakkuda.

Läbimõtlematu ja vigase apteegireformi toetajate üks argumente on aastaid olnud ka see, et miks muretseda - suurest muutusest anti ju viis aastat ette teada, oleks võinud sellega arvestada.

Annaks taevas, et nad sellise hoiakuga ei lohutaks fataalseid sõnumeid saanud patsiente. Kui miski on halb, rumal ja ebaeesmärgipärane, ei muutu see paremaks ka siis, kui sellest pikalt ette teada saad.

Ettevõtjatel on olnud üle aastate palju kannatust ja võimalusi, et ehk tuleb süvenemisvõimelisem riigivõim, mis aastatel 2014-2015 tehtud vead parandab ja see lootus ei ole veel kadunud.

Tegelikult piisab, kui riigikogu liikmed meenutaksid reformi eesmärki, milleks on rahvatervise kaitse, ja küsida kas ja kuidas planeeritud reform seda teeb? Nagu päriselt-päriselt teeb, mitte tühjades loosungites.

Neid selgitusi ei ole. Ka avalikel diskussioonidel on olnud reformi vastastel (sh konkurentsiametil) ikka argumendid ja selgitused, abiks majandusloogika ja faktid. Pooldajad (sh endale tasuta sülle kukkuvatest apteekidest unistavad Proviisorite Koja eestkõnelejad) on proovinud aga ladnalt tõsistest küsimustest üle sõita stiilis: "poisid, mis te jamate, kõik ju läheb normaalselt, pole viga midagi!"

Rahvatervise kaitse on üllas eesmärk, sellega on nõus ka tänased apteegiomanikud, aga eesmärk tuleb sisustada ja praeguse reformi sisu seda eesmärki ei kanna. Omanikuvahetus ei pane ka hobust hipodroomil kiiremini jooksma.

Lõpetuseks see 325 miljoni eurone käive, milles Alamaa-Aas näeb apteegipidajate 325 miljoni põhjusena muretsemiseks. Väike õppetund ettevõtlusest: mõistlike ettevõtete eesmärgiks pole mitte käive vaid rahulolev klient, mis alles tagab käibe ja, mis veel olulisem, jätkusuutlikkuseks vajaliku kasumi. Sellepärast muretsevadki apteegiomanikud eelkõige teenuse kvaliteedi, patsiendi ja tervishoiusüsteemi kulutuste, mitte käibenumbri pärast.

* Tamro Baltics on ravimite hulgi- ja jaemüügi ettevõte. Tamro Baltics kuulub rahvusvahelisse PHOENIX group'i. Tamro Balticsile kuuluvad BENU Apteegid. (ERR)