Karin Alamaa-Aas: suured apteegiettevõtted muretsevad kaduva mõjuvõimu pärast jaeturul ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Karin Alamaa-Aas.
Karin Alamaa-Aas. Autor/allikas: Rain Kooli/ERR

Eesti Proviisorite Koda MTÜ* juhatuse esimees Karin Alamaa-Aas vastab oma kommentaaris ERR-i portaalis ilmunud uudistele "Ministeerium suunas apteegireformi koolitusraha vaid käputäit proviisoreid ühendavasse liitu" ja "Ministeerium määras Proviisorite Kojale 100 000-eurose toetuse enne taotluse saamist".

Vähem kui aasta pärast peavad üldapteekide enamusosalused kuuluma kutselistele proviisoritele, sest 1. aprillist jõustub pärast pikka üleminekuaega apteegireform. See on pannud suured apteegiettevõtted muretsema kaduva mõjuvõimu pärast ravimite jaeturul.

2019. aasta esimese kvartali seisuga tegutseb ravimiameti andmetel Eestis 491 üldapteeki (346 põhiapteeki ja 145 haruapteeki). Eesti üldapteekide turg on laias plaanis jaotunud nelja suurema apteegiettevõtte vahel, millest ükski ei kuulu kutselisele proviisorile. Neile lisaks on väiksemaid proviisoritele kuuluvaid apteeke ja apteegiettevõtteid.

Neljast suurest mitteproviisorile kuuluvast apteegiettevõtest eristab kolme teistest veel see, et need tegelevad ka ravimite hulgikaubandusega ehk nende käes on kogu väärtusahel. Kuna ravimiäri toimub riigi kehtestatud piirhindadega, on suurtes apteegikettides töötavatele proviisoritele mõistagi äriline surve jõuda iga patsiendiga mõne ostuni. Nagu tavalises toidupoes.

Ärilisest vaatepunktist on see loogiline, kuid proviisori ja patsiendi poolt vaadatuna mitte. Proviisor on ikkagi koolitatud hoolitsema inimeste tervisemurede eest, siin ei tohi olla ärilist survet ega kehtida tavapärased kaubandusreeglid.

Proviisor kui osa tervishoiumeeskonnast

Proviisori ametieetikast lähtuvalt on keskne küsimus patsiendi tervis, mitte kasutute toodete müümine. Samal ajal on Eesti üsna liberaalne apteegikorraldus viinud viimase 15-20 aasta jooksul selleni, kus proviisor ongi taandatud müüjaks ega saa sageli võimetekohaselt panustada tervishoiusüsteemi.

See on tagasihoidlik panus akadeemilise haridusega ravimispetsialistilt, kes tunneb ravimite koostist, toimeid, koos- ja kõrvaltoimeid, ravimite valmistamise ja tootmise tehnoloogiaid ning oskab hinnata ravimite kvaliteeti.

Jõustuv apteegireform lõpetabki sisuliselt ummikusse jooksnud süsteemi ja muudab proviisori taas tervishoiumeeskonna liikmeks, kes kindlustab ravimite ohutu ja eesmärgipärase kasutamise ja aitab sellega ennetada terviseprobleeme. Proviisor peaks olema patsiendi terviseprobleemi lahendamisel loomulik partner perearstile.

Kui ta seda on, lühenevad ka ravijärjekorrad, sest arstid saavad keskenduda ravijuhtumitele. Kuniks apteeginduses valitsevad aga ärihuvid, pole proviisoril olnud kahjuks tervishoiumeekonda perearstide kõrvale asja.

325 miljonit põhjust muretsemiseks

Kuigi oma äri ümberkorraldamiseks said suured ja proviisoritele mittekuuluvad apteegiettevõtted aega viis aastat, on enamasti rahvusvahelisele kapitalile kuuluvad ettevõtted jätkanud pidevalt katseid apteegireform tagasi pöörata või vähemalt seisata.

Miks? Reformiga kaotavad suured apteegiketid kontrolli jaeturu üle ja peavad seega hakkama proviisoritele kuuluvate apteekide sortimenti pääsemiseks konkureerima. Ravimiameti andmetel ulatus inimestel kasutatavate ravimite käive mullu 325 miljoni euroni, seega on vähemalt 325 miljonit põhjust muretsemiseks.

Ravimite müügimahud on aasta aastalt suurenenud ja arvestades elanikkonna vananemist suurenevad tulevikuski. Suured apteegiettevõtted näevad selles tulevikuäri, mistõttu ei tundu jaeärist väljumine mõistlik.

See on täpselt vastupidine suund toimuvale. Apteegireformi lähtekoht on algusest peale olnud Eesti tervishoiusüsteemi tõhusamaks tegemine läbi kutseliste proviisorite kompetentsi tugevama kaasamise. Kuna praegu kontrollib apteegiturgu ärihuvi, siis pole see olnud võimalik.

Kas apteegireform tuleb üllatusena?

Nagu oli arvata, siis reformi lähenedes aktiveeruvad üha enam selle vastased. Viis aastat kestnud üleminekuaja jooksul on püütud reformi pidurdada nii poliitilisel kui ka juriidilisel tasandil, küll avalikkust mõjutades ja kohati kahjuks ka eksitades.

Küll on kindel, et reformi tulek ei saa olla üllatuseks kellelegi ja selle toimumist on perioodiliselt üle kinnitanud ka sotsiaalministeerium. Eriti ei saa olla reform üllatuseks vastastele, kes on teemat pidevalt üleval hoidnud ja kes kaotavad reformi käigus mõjuvõimu ravimite müügi ja patsientide mõjutamise üle. Seepärast võib lähiajal näha katseid iga hinna eest reform peatada, külvates selleks kasvõi kahtlusi, et kes peaks olema riigi partner reformi läbiviimisel.

Terviseameti andmetel on Eestis umbes 900 apteegis töötavat proviisorit. Kui 2014. aastal otsustas riik algatada apteegireformi, siis võrdlemisi loogiliseks partneriks saigi ainus tegutsev proviisorite kutseühing ehk Eesti Proviisorite Koda.

Selguse huvides olgu öeldud, et proviisoritele kuuluvaid apteeke ühendab Eesti Apteekide Liit ja suurte apteegikettide ärihuvisid esindab Eesti Apteekide Ühendus. Viimase eesmärk ongi selgelt reform tagasi pöörata või peatada.

Nii suure reformi puhul vajavad proviisorid ettevalmistamist, millega Eesti Proviisorite Koda on ka tegelenud. Kuna lähiajal tulevad kõne alla ilmselt apteekide väljaostud suurtelt apteegikettidelt, siis pakutakse näiteks juriidilist nõu, aga ka ettevõtluskoolitusi. Kindlasti on protsess keeruline, sest enamik proviisoreid on praegu suurte mitteproviisorist apteegiettevõtte palgal.

Keskne eesmärk on rahvatervis

Suure võitluse kõrval tuleb hoida meeles aga apteegireformi eesmärk – rahvatervise kaitse. Sellelt kõrvaliste teemadega tähelepanu ärajuhtimine tundubki olevat apteegireformi vastaste põhiline töövõte. Paraku.

Seepärast kordan veel üle põhilise. Proviisor peab apteeki omama, et see toimiks tervishoiupõhimõtete järgi nagu näiteks perearsti praksiski. Keegi ju ei kahtle, et perearst oma praksise pidamisega hakkama ei saaks ja peaks kuuluma seepärast mõne suure meditsiiniettevõtte alla. Seepärast on perearstid apteegireformi algusest peale toetanud, et ka apteegid muutuksid taas tervishoiukesksemaks.

Apteegireformi puhul pole tegemist vaid omaniku muutmisega, vaid seeläbi muutub kogu apteegisüsteemi mentaliteet.

Kui me praegu muutusi aga ei tee, siis toimub apteeginduse edasine konsolideerumine. Nagu näiteks Norras ja Rootsis, kus apteeke omavad paar suurt rahvusvahelist apteegiettevõtet  ja dikteerivad ühtlasi ka kogu riigi ravimipoliitikat. Just selle vältimiseks läks omandipiirangu teed Taani, just seepärast on Soomes toimiv apteegiteenus väga heal tasemel. 


* Eestis tegutseb kokku 1777 apteekrit, neist 812 on farmatseudid ja 965 proviisorid. 2018. aasta aastaaruande kohaselt kuulub MTÜ-sse Eesti Proviisorite Koda 146 liiget ehk 15 protsenti kõigist proviisoritest. Proviisorite Koda on meedias seostatud ravimite hulgi- ja jaemüügikontserni Magnum AS (sh Terve Pere Apteek OÜ, mis ühendab enda alla 85 Apotheka kaubamärki kandvat apteeki) omaniku Margus Linnamäega. (ERR)

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: