Veel pool aastat tagasi leidis praegune riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, toona Tallinnas sotsiaal- ja tervishoiuküsimuste eest vastutanud abilinnapea Tõnis Mölder (KE), et apteegireformile tuleb tõmmata pidurit, sest omandipiirangu seadmine mitte ei paranda, vaid raskendab ravimite kättesaadavust.

"Haruapteegi muutmine põhiapteegiks võib kujuneda väga keeruliseks, sageli ka võimatuks ülesandeks. Samuti tahab riik, et haruapteekide omanikud oleksid proviisorid, kuid siin on suur vasturääkivus. Esiteks ei taha ettevõtjad müüa proviisoritele apteeke ning teiseks ei ole meil praegu põhiapteekideski piisavalt proviisoreid, rääkimata nendest, kes oleksid valmis alustama maakohtades ettevõtlusega," ütles Mölder sügisel.

Ta leidis toona, et sotsiaalministeerium peab reformil hoo maha võtma ja pikendama üleminekuperioodi vähemalt aasta võrra.

Detsembris lükkaski riigikogu tänavu juunis jõustuma pidanud apteegireformi ligi aasta võrra edasi, uue plaani kohaselt jõustub see 2020. aasta 1. aprillist.

Nüüd ütleb Tõnis Mölder, et peab apteegireformi vajalikuks, kuid ootab enne järgmiste sammude kavandamist valitsuskoalitsiooni ja sotsiaalministri lõpliku seisukoha kujundamist.

"Olen jätkuvalt seda meelt, et reform iseenesest on hea ja vajalik, aga seeläbi ei tohi ravimite kättesaadavus halveneda, eriti maapiirkondades," ütleb Mölder, lisades, et apteeke pidavad ettevõtjad on praegu mures, mis edasi saab, mistõttu tuleb ühiskonnas ilmselt debattidega jätkata. "Debatt seisab veel ees, see tuleb pigem varem kui hiljem, sest on erinevaid huvigruppe, kes soovivad arutada teemat veel."

Mölder ütleb, et suurtes linnades nagu Tallinn või Tartu võib probleemi olemus jääda arusaamatuks, sest seal pole inimese jaoks suurt vahet, kas ühes kaubanduskeskuses on üks või kaks apteeki või puudub mõnes apteek sootuks, ent kui maapiirkonnas tuleb mõnel juhul sõita kümneid või isegi 50 kilomeetrit lähima apteegini, sest reformi tulemusel lähevad haruapteegid kinni, tuleb enne selle jõustumist leida lahendus, mis inimesi abita ei jäta.

"Probleemkoht on omanikeküsimus, kus tänased apteegikettide omanikud ei ole valmis apteegiruume proviisoritele üle andma ehk ära müüma. See on valuline ja raske. Reform iseenesest ei ole halb, mõte on hea, aga teostusega tuleb tagada, et teenus oleks hea ja kvaliteetne," ütleb Mölder. "Ootaks ära valitsuskoalitsiooni ja eelkõige ministri seisukoha."

Sotsiaalminister reformi jõustamisel takistusi ei näe

ERR küsis seisukohta ka värskelt sotsiaalministrilt Tanel Kiigelt (KE). Ministril polnud suuliseks kommentaariks mahti, ent kirjalikus kommentaaris annab ta siiski mõista, et apteegireformiga on plaanis käesoleval kujul lõpuni minna.

Minister möönis, et apteekritel ja proviisoritel on tervishoius oluline roll, sest inimesed ootavad apteekidest ennekõike professionaalset, inimese vajadustest lähtuvat ravimialast nõu ja laia valikut taskukohase hinnaga ravimeid. "Samuti on tähtis, et ravimid oleksid kättesaadavad ja püsiks kindlustunne, et apteegiteenus on tagatud," teatas Kiik.

"2014. ja 2015. aastal võttis riigikogu vastu ravimiseaduse muudatused, mille eesmärk on tuua apteegid tagasi esmatasandi tervishoidu ja suurendada proviisorite sõltumatust ravimite hulgimüüjatest. Seadusandja andis muudatustega kohanemiseks pika üleminekuaja. Vastavad seadusemuudatused jõustuvad 2020. aasta aprillis. Riigikohus on leidnud, et omandipiirangute ja vertikaalse integratsiooni keelu eesmärk on rahvatervise kaitse, kuna see tugevdab proviisorapteekide positsiooni ning piirab apteekide ketistamist ja ravimite hulgimüügifirmade mõju. Õiguskantsler on leidnud, et apteegireformiga kohanemiseks on antud piisavalt aega ning et äriühingu osaluse omandamiseks ja võõrandamiseks vajalikud normid on Eesti õiguskorras olemas," kommenteeris Kiik.

Järgmise aasta aprillist jõustuv apteegireform näeb ette, et apteegi omanik peab olema proviisor vähemalt 50-protsendilise osalusega, kuid paljudel praeguste haruapteekide omanikel ei ole võimalik end üldapteegiks ümber kujundada, sest sellistele apteekidele ei väljasta riik tegevusluba. Piirangu tõttu võib sulgemisele minna üle 50 haruapteegi, mis asuvad üle 4000 elanikuga linnades.