Raul Rebase hinnangul on sotsiaalmeedia tähenduse kasv viinud ajakirjanduse kriisini ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Sotsiaalmeedia tähenduse kasv viimastel aastatel on viinud nii ajakirjanduse kui ka kogu infovälja kriisini, leiab kommunikatsioonikonsultant Raul Rebane.

"Välisilmas" oleks pidanud esmaspäeva õhtul olema eetris intervjuu Eestit külastanud Türgi parlamendiliikme Volkan Bozkıriga, mis oli kokku lepitud. Intervjuu jäeti ära pärast seda, kui rahvasaadikuga oli oma intervjuu teinud Postimehe ajakirjanik. "Välisilma" saatejuht Astrid Kannel arvas, et saadikule ei meeldinud ilmselt talle esitatud küsimused ning ERR-i ajakirjanikule öeldi seetõttu intervjuu andmine lihtsalt ära.

Astrid Kannel ise sattus hiljuti Afganistanis olukorda, kus ta pandi NATO sõjaväebaasis koduaresti, kuna esitas ühele kindralile ilmselt valesid küsimusi.

"Välisilm" uuris selle tõttu Raul Rebaselt, kas ajakirjandus on nüüd jõudnud sellisesse staadiumisse, kus ajakirjanikke võib lihtsalt ignoreerida ning neile intervjuud mitte anda.

"Ara siis esita valesid küsimusi, öeldi sulle ju täpselt. Ajakirjanduses on kaks võimu ja need on valik ja tähenduse andmine. Sa võid valida ja sa võid anda tähendust - nii käib demokraatias. Võtad need ära, enam ei ole demokraatiat," selgitas Rebane.

"See ebameeldivate küsimuste esitamine käib paljudele närvidele. Näiteks Vladimir Putin lahendas selle probleemi efektiivselt, seal ei esitata ebameeldivaid küsimusi enam ja ka valikut ei toimu. Paljudele see väga meeldib. Paljud tahaksidki kontrollitavat ajakirjandust," lisas ta.

Rebane tõdes, et ajakirjandusele on tekkinud ka väga palju konkurente, eelkõige sotsiaalmeedia. "Praegu on tõesti periood, kus ajakirjanduse usaldusväärsus on läbi aegade madalaim ja seetõttu võibki teiega käituda väga tihti nii nagu te ei soovi," märkis ta.

Rebase sõnul näitavad viimase viie kuni seitsme aasta jooksul tehtud uuringud, et sotsiaalmeedia tähendus on kasvanud. See aga ei pruugi olla tingimata positiivne, vaid on tihtipeale negatiivne.

"See tähendab seda, et kui inimesed saavad oma olulise info sealt, siis klassikaline meedia ei pruugi neile omada enam tähtsust. Need protsessid on läinud nii kaugele, et praegu peame tõsiselt rääkima nii ajakirjanduse kui ka kogu infovälja kriisist," rääkis Rebane.

"Lisaks tagatipuks, eriti just viimastel aastatel - ütleme neli-viis aastat - on lisandunud sotsiaalmeedia kaudu selge infomõjutus, populistlik kommunikatsioon. On lisandunud - me kutsume rahvavale -, et moodustatakse mingid grupid, kes alt toodavad mingit infot, väga tihti suunatud infot. See jõuab lõpuks suurde meediasse välja, toimub resonants ja eeter on vale täis. Või ka meedia ise ei taju, mis on tõsine informatsioon ja näiteks levitab valet," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: