Afganistani valimistel jäid kandidaadid ja nende programmid rünnakute varju ({{commentsTotal}})

Foto: Siafurahman Safi/Xinhua/ZUMA Wire/Scanpix

Afganistanis toimusid nädalavahetusel kolm aastat edasi lükatud parlamendivalimised. Küsimus, millised parteid omavahel võistlevad ja mis võiks olla nende programmid, eriti jutuks ei tulnudki. Tähtsust omas eelkõige küsimus, kui paljud inimesed füüsiliselt üldse valida saavad ja kui veriseks need valimised kujunevad.

Valimisi saatis ligi 200 rünnakut. Hukkus ligi 50 inimest ja vigastada sai paarsada, vahendas "Välisilm".

Hinnanguliselt umbes 15 protsenti riigist on Talibani kontrolli all. Kolmandikku valimisjaoskondadest julgeolekukaalutlustel ei avatudki. Kabulis olid pikad järjekorrad, kuid seda mitte üksnes kõrge osalusprotsendi tõttu, vaid kuna uus kasutusele võetud biomeetriline süsteem tõrkus.

Rünnakute tõttu on tekkinud küsimus, mis mõte on Afganistanis valimistel ja mis mõttega hoiavad NATO ja Ühendriigid Afganistanis oma vägesid, kui midagi ei parane. Mõlema missiooni juht USA kindral Scott Miller on hoiatanud, et kui Washington vägede väljatoomisega kiirustab, ootab Afganistani Iraagiga sama saatus - kolm aastat pärast USA vägede lahkumist Iraagist sõitis ISIS kohalikust armeest üle.

Möödunud neljapäeval pääses Miller ise üle noatera rünnakust Lõuna-Afganistanis Kandaharis, milles hukkusid kohalik politsei- ja luurejuht. Üliturvatud kohtumisel kohalike võimudega avas relvastatud isik tule. Talibani teatel oli ka Miller üks sihtmärkidest.

Päev hiljem näitas Miller end Kabuli tänavatel, kohtudes kohalike sõdurite ja politseiga.

"Me jätkame oma toetusega. Minu sõnum Afganistani inimestele on endine - teil on õigus olla uhke oma julgeolekujõudude üle ja pingutuste üle, mida on tehtud nende valimiste eel, seda hoolimata kahetsusväärsest traagilisest sündmusest Kandaharis," rääkis Miller.

USA on andnud Afganistani ülesehitamiseks enam kui miljard dollarit. Spetsiaalne komisjon, mis selle raha kasutamist kontrollib, ütleb oma aprillikuises raportis, et üheks suuremaks probleemiks Afganistanis on kohaliku armee tahtmatus võidelda. See on ohtlik töö ja paljude jaoks ainus valik. Juba praegu on töötus Afganistanis 31 protsenti. Kohe on tööturule sisenemas veel kuni 600 000 noort.

Samas see, millele loota, ongi noorus. Pea kolm neljandikku tänasest Afganistani rahvastikust on noorem kui 30 aastat. Nad ei mäleta Talibani valitsust.

"Tänane noorus ja haritud inimesed võtavad väljakutse vastu. Me peame võitlema ja saama tasapisi lahti sõjapealikest ja me saame seda teha vaid juhul, kui oleme ise kohal ja olemas. Enamus kandidaatidest on noored ja haritud," rääkis Wardaki provintsi kandidaat Hameeda Danesh.

Valimiskampaania käigus on hukkunud kümme kandidaati. Viimane lendas õhku paar päeva enne valimisi Talibanist läbi imbunud Helmandi provintsis kohtumisel valijatega. Pomm oli pandud diivani alla. Hameeda on märklaud ka seetõttu, et on naine.

"Mitte ainult mu naine ei pea kartma. Kõigi jaoks on siin ohtlik. Ka tavaliste inimeste jaoks. Ka need, kes lähevad hommikul turule tööle, on ohus," ütles Hameeda abikaasa Bilal.

Vähem räägitakse sellest, et neljapäevases Kandahari rünnakus sai surma ka üks ajakirjanik. Afganistanis on tänavu surma saanud rekordarv ajakirjanikke - vähemalt 14. Ühenduse Piirideta Reporterid andmetel on sõja algusest alates ehk viimase 17 aasta jooksul saanud surma 60 ajakirjanikku. Neist neljandik sel aastal, mis pole veel lõppenud. Sel põhjusel ei luba paljud meediaväljaanded enam oma ajakirjanikel minna toimunud terroriakte filmima, sest esimesele rünnakule võib järgneda teine.

Eesti annab Afganistanile aastas miljon eurot erinevateks toetusteks, NATO missioonist võtab osa 37 Eesti kaitseväelast. Afganistan on meie jaoks prioriteetne abistatav riik Ukraina kõrval.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: