Erik Gamzejev | Võõra raha eest tehtud enesereklaam ({{commentsTotal}})

Foto: Põhjarannik

Osa omavalitsusjuhtide kihku kulutada jultunult maksumaksjate raha isiklikuks propagandaks pole suutnud jahutada isegi esimesed näited, kus raha on tulnud hiljem tagasi maksta, kirjutab Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Meenutagem, et Keskerakond nõustus 2017. aastal pärast kohtuotsuse jõustumist täitma erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse ja maksma Edgar Savisaare eest Tallinna linnale tagasi ligemale 120 000 eurot. Komisjon ja eri astme kohtud jõudsid seisukohale, et nii Hiiu staadioni kui ka "Tallinn liigub" kampaaniad olid tegelikult Edgar Savisaare 2013. aasta kohalike valimiste reklaamikampaaniad. Väiksemad summad nõuti sisse ka mitmelt teiselt keskerakondlaselt.

See oli oluline pretsedent, mis tegi võimulolijad avaliku raha kasutamisel isiklikuks turunduseks ehk pisut ettevaatlikumaks. Kuid see pole laiemalt siiski muutnud hoiakut, et selline käitumine ei sobi Eesti poliitilisse komberuumi. Pigem tuleb lähenevate riigikogu valimiste eel juurde märke selle viiruse levikust.

Tallinnas jätkub maksumaksjate raha eest ühe erakonna poliitiline propaganda tasuta ajalehtedes Pealinn ja Stolitsa. Sillamäel on seda aastaid teinud kord nädalas tasuta ilmuv nädalaleht, milleks väike linn kulutab aastas eelarvest ligemale 90 000 eurot. Jõhvi vald otsustas neli kuud enne riigikogu valimisi suurendada tasuta vallalehe mahtu ja ilmumissagedust. Justkui juhusena kandideerib ka vallavanem Martin Repinski eelseisvatel valimistel riigikogusse. Värske numbri esikaanel on intervjuu Keskerakonna esimehega, lehes kolm pilti vallavanemast nii loomade hoiupaigast kui ka kultuuriseltside festivalilt.

Narva volikogu otsustas novembrist samuti käima panna oma munitsipaalajalehe, eraldades selleks aasta lõpuni 30 000 eurot. Järgmisel aastal plaanitakse selleks kulutada 200 000 eurot. Linnapea Tarmo Tammiste pole salanud, et tahaks pääseda riigikogusse. Suvel Keskerakonnast poliitilisse lahkusku astunud Narva valitsejatel tuleb juba praegu mõelda ka sellele, mis saab neist ilma erakonna toeta järgmistel kohalikel valimistel. Oma ehk maksumaksjate raha eest tehtav ajaleht on selleks hädavajalik tööriist.

Kurioosne on aga, et samal ajal kui Narvas leitakse kergel käel raha munitsipaalpropaganda jaoks, tunnistavad ka võimulolijad ise, et linnavalitsus kipub madalate palkade pärast oma ala tundvatest asjatundjatest tühjaks jooksma. Tehtud valikute põhjal tuleb ilmsiks, et propagandaruuporid on Euroopa kultuuripealinnaks pürgivas linnas tähtsamad kui asjatundlikud ametnikud linnavalitsuses.

Muidugi ei tunnista asjaosalised nende lehtede puhul poole sõnagagi, et need on loodud nende endi propagandaks ja võimul püsimiseks. Öeldakse, et elanikke on vaja aina rohkem ja rohkem informeerida.

Kui omavalitsustel on tõepoolest siiras soov inimesi senisest paremini informeerida, siis tuleks neil esimese asjana hoolt kanda, et kodulehtedele jõuaks kiiremini ning põhjalikult nii linna- kui ka vallavalitsuste materjalid ja protokollid. Mitte ainult et arutati, kuulati ja otsustati, vaid küsimuste sisu ja võimalikud alternatiivid. Paha ei teeks ka üksikasjalikud ülevaated aruteludest volikogude fraktsioonide koosolekutel, kus toimuvad sageli sisulised arutelud ja tehakse olulised otsused. Otsuste tegelik sünd jääbki pahatihti avalikkuse eest varju, nagu ka paljude tehtud kulutuste läbipaistvus.

Munitsipaallehtede tegemise argumendiks ei saa tuua ka turutõrget ehk olukorda, kus keegi teine pole huvitatud info levitamisest. Kaugel sellest: Narvas ilmub seitse ajalehte, peale selle veel mitmed uudisteportaalid. Ka teistes 140 000 elanikuga Ida-Virumaa linnades on konkurents tihe.

Suurem osa nendest sündmustest, mis ükskord munitsipaalväljaandesse jõuavad, on erakanalites juba ammu kajastatud. Konks on vaid selles, et erinevalt munitsipaallehtedest ilmuvad seal ka omavalitsusjuhtide suhtes kriitilised lood ja mõnd vallavanemat või linnapead ei mainita positiivses valguses ehk nii sagedasti, kui nad tahaksid. Samas saavad omavalitsusjuhid soovi korral erakanalites sõna ka oma vaadete selgitamiseks ja oponentidega debati pidamiseks. Loogilist mõtet ja põhjust kulutada avalikku raha munitsipaallehe peale pole. Sõelale jääbki vaid eneseupitamise soov. Avaliku raha eest. Aga see on ju olemasolevate pretsedentide põhjal keelatud ja karistatav tegu.

Võimalike rikkumiste ennetamisel tuleb märksa aktiivsem olla nii erakondade rahastamise järelevalve komisjonil kui ka näiteks konkurentsiametil. Maksuametil on teatavasti olnud kombeks saata nendele ettevõtetele, kelle ausa maksekäitumise suhtes on tekkinud kahtlusi, viisakas sõnastuses hoiatavaid kirju. Olevat hästi mõjunud maksulaekumiste paranemisele. Võib-olla tasub midagi selletaolist postitada ka liiga agaralt munitsipaallehti tegevatele omavalitsustele. Panna kirja analüüsitoimkonna järeldused, meenutada kohtupretsedente, lisada tervituskaart pillimeeste triost Mutli − Savisaar − Sarapuu Hiiu staadioni murul. Võib-olla paneb mõtlema, kas tasub sama reha peale astuda.

Munitsipaallehed tekitavad ebavõrdse poliitilise konkurentsi valimistel, sest ei loo võrdseid võimalusi parajasti võimul olijatele ja sinna alles pürgijatele. Ent samas on see ka näide tavapärase majandustegevuse kõlvatust konkurentsist. Kui erakanalid loovad töökohti ning maksavad riigile ja omavalitsustele makse, siis omavalitsused kasutavad sel moel saadud raha oma tasuta lehtedega neile ebaausa konkurentsi pakkumiseks. Ei tunta muret isegi selle pärast, et niiviisi jääb töökohti vähemaks ja maksutulu väheneb.

Üks positiivne sõnum on munitsipaallehtede vohamisel siiski olemas. See tõestab, et paberlehtede mõju pole mitmetele eelarvamustele vaatamata tänini kusagile kadunud. Kui tahetakse valimistel hääli saada, aga ka panna inimesi kaupu või teenuseid ostma, siis on kohalikud ajalehed, nagu kinnitavad ka lugejauuringud, sõnumite levitamisel siiani asendamatud.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressilarvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: