Eesti Gaasi tütarettevõtte EG Ehituse eestvedamisel valmiv gaasi maismaatoru läbib Kiili, Saku, Saue ja Lääne-Harju valda ning Keila linna. Ühenduse maapealse osa pikkus on Eestis 55 kilomeetrit. Maismaaosa torustik valmib järgmise aasta oktoobris, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Soomes alustati toruehitust juunis. Merre paigaldatakse torujuhe järgmisel aastal.

Ühine gaasiturg, mis tagab Eestile parema tarnekindluse ja energiajulgeoleku, avaneb seejärel 2020. aastal.

"Ühine gaasiturg annab meie kindluse, et tulevikus ei tule enam sellist olukorda, kus mõni gaasitarnija annab ühele riigile soodsama hinnaga gaasi ja teisele - paraku minevikus on see olnud Eesti ja teised Baltimaad - väga palju kallimalt gaasi. Nii et peale 1. jaanuari 2020. kui tänu Balticconnectorile on meil võimalus luua ühine gaasiturg. on meil ka parem tarnekindlus ja parem hind," selgitas majandusminister Kadri Simson.

Kui Balticconnector oleks täna valmis, voolaks seal ikkagi Soome kaudu Eestisse jõudev Vene gaas.

"Päritolu on gaasil see, mis kõige soodsam tegelikult on. Ei ole ju mõtet salata, et täna pakub selle regiooni kõige soodsamat hinda Gazprom, Venema suur gaasifirma, kes tegelikult tarnib gaasi ka ju Lääne- ja Kesk-Euroopa teistesse riikidesse. Aga arvestades seda, et Klaipedas on LNG ujuvterminal, siis on võimalik gaasi tarnida ka sealtpoolt," rääkis Eesti Gaasi juhatuse esimees Ants Noot.

Balticconnectori valmimise järel on eeldatavalt 2022. aastaks rajatav Leedu ja Poola ühendus viimaseks takistuseks, et Eesti saaks osaks gaasi maailmaturust.

"Põhimõtteliselt peaks siia torru jõudma gaas üle maailma. Ma arvan, et lõplikult võib niimoodi öelda, kui on valmis Leedu-Poola gaasiühendus GIPL. Sellest hetkest alates on kindlasti piisavalt palju tarneahelaid sellise ajaloolise tarneahela kõrval Venemaalt. On need siis LNG terminalide või toruühenduste näol," rääkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Balticconnectori maismaaosa ehitus maksab 43 miljonit eurot. Projekti kogumaksumus on 300 miljonit eurot, millest 206 miljonit rahastab Euroopa Liit.

Pakri poolsaarel käib ka LNG terminali ehitus

Alexela Grupi juhatuse liikme Marti Hääle hinnangul aga ainult Balticconnectorist vabatauru käivitamiseks ei piisa, selleks peavad Eestis olema ka maagaasile alternatiivsed tarneallikad.

Alexela rajab Pakri poolsaarele Eesti-Soome torujuhtme kõrvale LNG terminali, kus samuti ehitustööd juba käivad.

Terminali parima lahenduse väljatöötamiseks sõlmisid Tallinna Sadam ja Alexela ühiste kavatsuste leppe LNG terminali ehituseks ning LNG tankerite ja punkerlaevade vastuvõtmiseks.

Tallinna Sadam rajab sadamataristu ning Alexela terminali. Samuti jääb Alexela sadama operaatoriks.

"Need uuringud, mis ka Euroopa Komisjoni tellimusel tehti, näitasid, et Balticconnectori otsas on selle regionaalse gaasituru kõige parem ja loogiliselt kõige õigem koht LNG terminali rajada ja opereerida. Seda eesmärki ja visiooni me plaanime igal juhul ellu viia," rääkis Hääl.

Tema sõnul peaks LNG terminal valmima vahemikus 2020 kuni 2040. "Ehk pärast seda, kui Balticconnector on valmis ja enne seda, kui Klaipeda ujuvterminali rendileping lõpeb," ütles Hääl.

"Juhul kui tuleb siia Alexela LNG ehk gaasiterminal, siis meie pakume sadamateenust. See tähendab seda, et me tõesti siia idakaldasse rajame uue spetsiaalse kai ja opereerime seda oma Paldiski Lõunasadamast. Me näeme võimalusi gaasi-, LNG äris, sest me näeme, et üha rohkem ka meie alal, merenduses laevad lähevad LNG-le üle ja me tahame olla LNG sadam," selgitas Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.