Erakond Isamaa pakkus teisipäeval välja teise pensionisamba reformimise kava, mis ei tähenda selle kaotamist, vaid inimestele õigust kanda pensionifondi kogunenud raha oma investeerimiskontole ning seda ise paigutada.

"Kui see peaks jõustuma, siis ei pea olema finantsgeenius, et ennustada, et suur hulk inimesi käitubki täpselt niimoodi, et avab selle investeerimiskonto, kannab oma teise samba sisse kogunenud raha sinna investeerimiskontole, võtab selle lihtsalt pangast välja ja maksab seejuures ära oma tulumaksu. Aga loomulikult, nendel, kes ei soovi seda teha, jääb võimalus jätkata nii nagu praegu, et jätta oma raha pensionifondi hallata või sealt samalt investeerimiskontolt teha ise mingisuguseid paigutusi selle rahaga ja vastutada ise oma teise pensionisambasse kogutud investeeringute tuleviku eest," lausus Samost.

Isamaa ettepanek sai teisipäeva jooksul ka omajagu kriitikat. Näiteks sotsiaaldemokraat Eiki Nestor märkis, et sellega kaasneb suur oht, et inimesed kulutavad selle raha enne pensionile jäämist ära. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et isegi kui inimesed hakkavad pensionisääste näiteks laenude tagasimaksmiseks kasutama, ei näe ta selles halba.

Samost rääkis, et kui inimesel on kõrge, näiteks 20-protsendilise intressiga laen ja samal ajal pensionisammas, mis teenib 2,5 protsenti aastas, siis seda ei saa hinnata halvaks finantsplaneerimiseks, kui inimene võtab selle madalat tootlust teeniva raha ja sellega oma väga suur kulusid põhjustavad laenud tagasi maksab. "See on tegelikult täiesti adekvaatne finantsplaneerimine," ütles ta.

Samosti sõnul võib aga karta, et pooled inimesed võtavad selle raha välja ja kulutavad selle ära. "Telefoni ja olmeelektroonika müüjatel, reisikorraldajatel ja automüüjatel tulevad head päevad. Eesti majandus saab täiendava süsti, tõenäoliselt võib rääkida ka teatud sektorite ülekuumenemisest. Võib-olla ka inimesed maksavad oma tarbimislaene tagasi. Aga ma kardan, et väga suur hulk inimesi võtab siis kohe uued tarbimislaenud. Ja mingisugust säästmist selle teise samba raha arvel, mille kogumine riigi poolt kohustuslikuks tehtuna edasi käib, seda väga laialdasel pinnal juhtuma ei hakka," rääkis Samost.

"See on see põhjus, miks ma ütlen, et tegelikult võib-olla ei peaks inimestele seda teise pensionisamba raha niisama lihtsalt kätte andma," rääkis ta.
Samosti sõnul aitab tekkinud diskussioon avaldada survet pensionifondide haldajatele. "See on kindlasti väga vajalik," ütles ta.

Toomas Sildam lisas, et paljude jaoks on murettekitav üllatus asjaolu, et pensionifondide tootlus on väga madal.

Samost nõustus Sildamiga, kes ütles, et riik andis omal ajal liiga suure teenimisvõimaluse nendele, kes fonde haldavad, ehk pankadele. "Väga suure tõenäosusega see täpselt nii ongi, ajad olid hoopis teistsugused," sõnas Samost.

"Kui 2000-ndate aastate alguses seda süsteemi planeeriti, siis valdavalt Eesti finantssektor oli kohapealse fookusega, tänaseks me oleme jõudnud olukorda, kus valdavalt juhitakse seda Rootsist. See "oma nahk turul" tunne oli tol ajal tõenäoliselt finantssektoris tugevam kui praegu. Eks see tootlikkus peegeldab ka piiranguid, mis tol hetkel alguses nendele investeeringutele seati, mida lähiajaks enam sellisel kujul ei ole. Kõik see kokku pluss vahepealne majanduskriis, mis võttis sealt vahelt kõik selle 2000-ndate aastate alguses kogutu ära," rääkis Samost.

Samost arvas, et mingit Isamaa poolt välja pakutud mudelit võiks kaaluda küll. "Kas nüüd just sellisel kujul, et inimesed saaksid sõna otseses mõttes raha välja võtta. Aga äkki leitakse veel mingisuguseid lahendusskeeme, mis fondidele täiendavat motivatsiooni lisaksid," lausus Samost.