"Äärmiselt vasakul on sotsiaaldemokraadid (bolševikud) ja nende kõrval menševikud (Reformierakond), tsentris on Keskerakond (osalt kadetid ja oktobristid) ja siis natuke paremal ekrelased, umbes nagu Vene duuma üksildane Puriskevitš, kes kord teatas, et "siin ruumis on minust paremal pool ainult sein," kirjutas Gräzin Õhtulehes ilmunud arvamusloos.

"Reformierakond võtab raha ära elektritarbijatelt, riigivaraomanikelt ja palka saavatelt töölistelt koos nendega, kes töölistele palka annavad. /.../ Mõlema sõsarerakonna (Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide - toim) tulemus on sama: raha inimestelt ära ja  sotsialistlik-reformistlike riigijuhtide kätte," kirjutas Gräzin.

Igor Gräzin on Reformierakonna asutajaliige (aastast 1994), ta on Euroopa Parlamendi liige.

Gräzin ei ole ainus Reformierakonna poliitik, kes avalikult kritiseerinud erakonna viimaste aastate suundumust. Nüüdseks erakonnast lahkunud Andrei Korobeinik leidis septembris Eesti Päevalehes ilmunud arvamusloos, et Reformierakond on muutunud sotsiaalpopulistlikuks.

"Täna, 20 aasta hiljem ei meenuta Eesti liberaalne Reformierakond enam energilist ja usinat oravat, vaid pigem ülekaalulist tubast merisiga, kellel pole seost ei mere ega sigadega," kirjutas Korobeinik 19. septembril. Mõned nädalad hiljem, 4. oktoobril lahkus ta Reformierakonnast.

Ka Imre Sooäär teatas 11. oktoobril, et astub Reformierakonnast välja, sest Reformierakond polevat enam see partei, kuhu ta Andrus Ansipi kutsel astus.

"Kui tunned, et vesi on su jalge all jões seisma jäänud, siis on aeg jõest välja astuda, ütlevad metsatargad. Olen jõudnud siseveendumusele, et Reformierakonna jõgi ei voola täna enam mind innustavalt vilkalt edasi, vaid on kuskil käärude vahel takerdunud," kirjutas Sooäär sotsiaalmeedias.