ERR Virginias: vahevalimised on lakmustest Trumpi senisele tööle ({{commentsTotal}})

{{1541523660000 | amCalendar}}
Foto: EBU/ERR

USA-s algasid vahevalimised, mis peaks näitama, kuidas on inimesed rahul president Donald Trumpi senise tööga.

Vahevalimised on USA poliitikas omamoodi lakmustest, kuidas on rahvas rahul president Donald Trumpi seni tehtud tööga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Et mitte solvata praegust presidenti, siis mulle ei meeldi, mis toimub. Mulle ei meeldi need muudatused. Seega, kui su häält ei kuulda, siis ei saa sa midagi muuta," rääkis New Yorgis valinud Alex Jean Beulieu.

"Täna on sündmusterohke aeg ning riigis on praegu palju lahkhelisid. Inimesed peavad tulema ja hääletama. Võib-olla ei ole see just kõige tähtsam hääletus, kuid siiski see on midagi, millest inimesed tõesti hoolivad, ehk isegi rohkem kui varasematel aastatel. Inimesed peavad lihtsalt tulema ja hääletama," rääkis New Yorgi valija Austin Mora.

"Loodan, et valitsus hakkab tegema asju, mida mina tahaksin neid tegevat. Viimastel aastatel on valitsuse poliitika muutunud selliseks, mida mina ei poolda. Loodan, et isegi minu väike hääl toob muutusi," ütles Virginia valija Jamie Krovontka.

"Ükskõik, kui palju inimesed teda ka vihkaks ja tema säutsumist põlgaks, tuleb siiski tunnustada tema sotsiaalmeedia oskust, ligipääsetavust ja häälekust. Seda ei saa eitada ning see on tema toetajaid ka käima tõmmanud. Samas on ta nii häälekas ja raputanud kõike, et inimesed on valele teele suundunud," kommenteeris Virginia valija Brandon Cockerham.

"Oleksin hääletanud ka siis, kui Trump poleks president. Arvestades praegust poliitilist õhkkonda, on see siiski õhutanud inimesi hääletama minema," sõnas Virginia valija Jerry Lin.

Viimaste uuringute kohaselt saavad demokraadid napi enamuse esindajatekojas, kuid senat jääb vabariiklaste kätte. Pole selge, mida see tähendaks USA poliitikale, kuid nii mõnigi valija ei usu, et demokraadid ja vabariiklased hakkaksid kohe koostööd tegema. Kongressis võib tekkida mõneks ajaks seisak.

"Paljud soovivad arvatavasti võtta valitsust vastutusele tema tegude eest. Alguses ei ole koostöö eriti harmooniline, aga lõpuks ehk siiski," arvas Karen.

Valimistulemused peaksid selguma Eesti aja järgi kolmapäeva hommikul.

Lisaks kongressile valivad ameeriklased 36 osariigi kuberneri ning seadusandlike kogude liikmeid üle kogu riigi.

Valimisõiguslikke kodanikke on ligi 250 miljonit, kellest juba 36 miljonit kasutas eelhääletuse võimalust.

Virginias viibiv ERR-i korrespondent Maria-Ann Rohemäe märkis, et tavaliselt on vahevalimistel valimisaktiivsus üsna madal, kuid seekordne kõrge valimisaktiivsus tuleneb president Donald Trumpist.

"Ma olen mitu korda öelnud ja rõhutanud, et presidendi nimi ei ole mitte üheski valimisnimekirjas ja teda ametisse ei valita, aga see, milline on olnud tema poliitika ja kuidas inimesed sellesse suhtuvad, on tegelikult siin väga oluline teema," rääkis Rohemäe.

Rohemäe: presidendivalimised näitasid, et valimisennustused võivad valimispäeval lennata vastu taevast

Kongressi mõlemat koda ehk esindajatekoda ja senatit kontrollivad praegu vabariiklased. Arvamusküsitluste põhjal liigub esindajatekoja kontroll demokraatide kätte.

Rohemäe tõdes "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et seda, kas valimisennustused paika peavad, on keeruline öelda.

"Kui president Donald Trumpi valimine on midagi näidanud, siis seda, et enne valimisi tehtud uuringud võivad lennata valimispäeval vastu taevast. Kui me meenutame 2016. aasta presidendivalimisi, siis pea kõik uuringud ütlesid, et presidendiks saab Hillary Clinton. Küll napilt, aga siiski. Pärast seda loomulikult kõik uudistekanalid on hakanud kahtlema selles, kui usaldusväärsed erinevad uuringud on," rääkis Rohemäe.

"Lugesin väga huvitavat artiklit selle kohta, et näiteks CNN on harjutanud kümneid variante, kuidas valimisõhtu võib minna. K Washington Posti ajakirjanikele on öeldud, et nad peavad sellele valimisõhtule vastu minema teadmatuses," lisas ta.

Rohemäe sõnul on keeruline öelda ka seda, mis saab siis, kui kongressis on senatis kontroll vabariiklaste, kuid esindajatekojas demokraatide käes.

"Inimesed kahtlevad, et demokraadid ja vabariiklased hakkavad koostööd tegema. Loomulikult suur lootus see on, sest seda on juba varem inimesed nõudnud, et võiks poliitika jätta natuke rohkem sinnapaika ja mõelda rohkem selle peale, mis inimestele vajalik on," selgitas ajakirjanik.

Tema sõnul kardavad vabariiklased aga seda, et kui demokraadid on esindajatekojas enamuses, siis võivad nad algatada presidendi suhtes erinevaid uurimisi ja nõuda ka täpsemaid presidendi maksutagastusi, mida seni ei ole tehtud.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: