"Eestile on oluline see, et meie kõige olulisem julgeolekuliitlane oleks tugev, oleks demokraatlik, et ta majandusel läheks hästi, et ta oleks enesekindel ja oleks maailmas mõõdukalt aktiivne. Ma arvan, et nüüdsete vahevalimiste tulemused kuidagi seda halvemuse poole kindlasti ei mõjuta," ütles Kaju.

Samas toovad vahevalimiste tulemused teatud pingeid kindlasti juurde.
"Nii või teisiti selline ühtne valitsus nagu Ameerikas seni oli ning viimased kaks aastat, kus vabriiklaste käes olid nii president, senat kui ka esindajatekoda, on ajalooliselt pigem suur erand," ütles ta.

Kaju sõnu on viimase 30 aasta jooksul kõik presidendid peale G.W. Bushi pärast oma esimese ametiaja esimest paari aastat oluliselt oma positsioone kongressis kaotanud.

"See on Ameerika süsteemi eripära, kus elektoraat annab peaaegu alati teada oma illusioonide purunemisest presidendi suhtes ja see on normaalne, see on süsteemi tasakaalustava mõjuga ja annab tegelikult presidendile ja tema administratsioonile kriitilist tagasisidet, mis töötab ja mis mitte. Ma arvan, et sellisel paremal tasakaalul Ameerika poliitikas on kokkuvõttes tervistav mõju kõigile, sealhulgas kindlasti ka demokraatlikule meediale, kes äkki oma positsioone ka natuke tagasi võtab ja muutub lauskriitilisusest rohkem konstruktiivkriitilisemaks," arvas ta.

"Kui vaadata eelmist presidenti Barack Obamat, kes ka kaotas positsioone vahevalimistel, siis see ei tähendanud sugugi, et ta hakkas rohkem arvestama vabariiklastega kongressis. Pigem vastupidi. Selleks, et üldse mingites poliitikates edasi liikuda proovis ka Barack Obama teha sarnaseid asju, mida teeb Donald Trump juba praegu ehk liikuda edasi puhtalt täitevvõimu najal ja isegi riskides teatud poliitikates selgete otsustega vastollu minnes," ütles Kaju.

Kaju märkis, et Obama tegi seda immigratsioonis, kui oli selge, et tal ei ole võimalik saada kongressi toetust illegaalselt saabunud immigrantide teatud põlvkonnale töötamise ja kodakondsuseni tee avamise võimaldamisega.

"Samuti ei olnud Obamal võimalik tegelikult kongressis saada toetust Iraani tuumaleppe sõlmimisele ja seetõttu kasutas ta teisi võimalusi puhtalt täitevvõimu meetoditega. Karta on, et Donald Trump, kes on juba sellistes küsimustes näidanud oma valmidust proovida üksinda teha, läheb edasi samaga," selgitas Kaju.

Samas on Kaju sõnul ka teatud erandid on, näiteks väliskaubanduslepped, kus ei ole võimalik mitte mingil juhul leppeid sõlmida ilma kongressi heakskiiduta.

"Näiteks on Donald Trump ja tema administratsioon rääkinud läbi uuesti Põhja-Ameerika vabakaubandusleppe (NAFTA). See hakkab nüüd kandma nime Ameerika Ühendriikide, Mehhiko ja Kanada vabakaubanduslepe. Sellele on nüüd vaja saada kongressi heakskiit ja nüüd, kus esindajatekoda on demokraatide käes, on demokraatidel võimalik saada töötajate sotsiaalkaitse ja töölisklassi kaitse osas mingisuguseid konkreetseid oma asju sisse läbirääkimiste käigus," ütles Kaju.

Vahevalimiste tulemused teevad Trumpi jaoks 2020. aasta presidendivalimiste osas keerulisemaks.

"Kõige rohkem, kus Trump või vabariiklased positsioone kaotasid, mis on oluline ka 2020. presidendivalimiste võtmes, on tegelikult Kesk-Lääne eeslinnad, mis on sellised klassikalised tööstuslinnade eeslinnad. Need ongi olnud põhilised võitlusalad, kus napi enamuse saavutamine Trumpile 2016. aastal edu tõi ja nüüd läksid demokraatidele," ütles Kaju.

Kaju sõnul ongi USA-s süvenev trend kultuuriidentiteedi järgi hääletamine ehk sisuliselt valge hariduseta mees maapiirkonnas hääletas aktiivselt Donald Trumpi poolt nagu ta tegi seda 2016. aastal ja teiselt poolt haritud, vähemalt bakalaureuse kraadiga inimesed hääletasid veel enam demokraatide poolt kui varasemalt.

"Vahe oli 22 protsenti demokraatide kasuks ehk selge hariduslik kihistumine, kus kesk ja madalama haridusega inimesed valivad vabariiklasi ja kõrgemalt haritud inimesed valivad demokraate. Trend on süvenemas sõltumata sissetulekutest ehk selline vana klassikaline sissetulekulõhe enam nii palju ei määra ja selliseid trende näeme ka Euroopas juba," ütles Kaju.