Pärast 1. novembril toimunud pressikonverentsi, kus kliinikum teatas 44 haiglatöötaja sügelistesse nakatumisest, ei ole Kaju sõnul rohkem inimesi enam haigestunud ning ühelegi patsiendile sügelised edasi ei kandunud. Praeguseks on puhang lõppenud.

Intensiivraviosakonda, kus raviti patsienti, kellest puhang alguse sai, ei võetud mõnd aega uusi haigeid vastu. Nüüdseks on osakonna töö taastunud ja tavapärane. Samas tunnistas Kaju, et sellelaadseid juhtumeid ei saa ka tulevikus välistada.

"Infektsioonikontrolliteenistus monitoorib igapäevaselt olukorda kliinikumis ja see puudutab nii nakkushaiguste monitoorimist kui ka kohustuslike hügieeninõuete täitmist," selgitas ta. "Ent kuna Tartu Ülikooli kliinikum on kõrgema ravietapi asutus, satuvad siia ka kõige raskemad haiged, mistõttu ei saa täielikult välistada ootamatusi."

Sügelistepuhang sai kliinikumis alguse ühest väga haigest patsiendist, kes käis läbi mitme osakonna. Enamik nakatunutest olid hooldustõetajad ja õed, kuid haigestus ka üks arst.

Sügelisi tekitab sügeliselest. Pärast nahale sattumist tungib lest naha pindmisesse kihti, kuhu uuristab 0,5–1 cm pikkuse käigu ja muneb munad. Sügeliselestad levivad inimeselt-inimesele tiheda kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga.