Liiklusseadus lahendab märguande korral peatumise ja parkimise konflikti
Tuleva aasta juunist jõustuma planeeritud liiklusseaduse muudatus pakub lahenduse praegusele konfliktolukorrale, mis tekib liiklusjärelevalves peatumismärguande korral.
Peatumise mõiste tähendab oma olemuselt juhi ettekavatsetud tegevust sõiduki lühiajaliseks seismajätmiseks. Mis saab aga siis, kui näiteks politsei peatab juhi pikemaks ajaks? See ei liigitu enam peatumise alla, kuid samal ajal võivad liiklusmärgid keelata selles kohas parkida.
Juhil on justkui valida, kas rikkuda liiklusseadust, eirates peatamismärguannet või peatuda ja rikkuda parkimiskeeldu.
Õigusselguse saamiseks lisas majandusministeerium liiklusseaduse eelnõus peatumise mõistesse ka liiklusjärelevalve teostaja poolt sõiduki seisma jätmise kontrollimiseks.
Veose laadimine - parkimine või peatumine?
Ühtlasi täpsustab uuendatav liiklusseadus peatumise mõistet seoses veose laadimisega.
Eelkõige on senises praktikas tekitanud vaidlusi asjaolu, kas määratlust "peatumine veose laadimise ajaks" võib laiendada ka näiteks veosega seotud dokumentide vormistamisele. Peamine probleem seisneb parkimistasu maksmises.
Reegel on, et parkimistasu maksmise kohustus tekib 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Samas peatumise korral ei ole kohustust parkimistasu maksta.
Seega tõlgendatakse kehtivat seadust selliselt, et dokumentide vormistamine, mis võib võtta vahel tund või enamgi, loetakse veose laadimise aja hulka.
Muudatusega täpsustatakse, et sõiduki peatumiseks loetakse sõiduki seisma jätmist veose peale- või mahalaadimise ajaks.
Kuna dokumentide pikemaajaline vormistamine vms kõrvaltegevus ei ole otseselt seotud veose sõidukile laadimise või sõidukilt mahalaadimisega, tuleb sellisel juhul sõiduki seismine lugeda parkimiseks ning rakenduvad sõiduki parkimisele ette nähtud tingimused.
Jalakäijaid ja jalgrattureid puudutavate muudatuste kohta loe siit ning A1-alamkategooria mootorrattaga sõitmise õiguse omandamise muutuse kohta siit.
Toimetaja: Priit Luts