Ülekäigurajast saab jalakäijale kohustus
Plaanitav liiklusseaduse muudatus kohustab jalakäijaid ületama sõiduteed kõige ohutumast kohast ehk ülekäiguraja olemasolul tuleb seda ka kasutada. Jalgratturitel on edaspidi lubatud ülekäigurajal liikuda vaid jalakäija kiirusel.
Kehtiv liiklusseadus ei kohusta jalakäijat kasutama ülekäigurada ja ülekäigukohta, käigusilda või -tunnelit, kui seal lähedal on ristmik.
Seega praktika, kus ristmikule pole märgitud kõikides suundades ülekäiguradasid, on kaasa toonud selle, et jalakäijad on hakanud ületama ristmikku ka kohtades, kus puudub ülekäigurada.
Samas lubab seda liiklusseaduse kehtiv sõnastus, mille kohaselt puudub ristmikul sõidutee ületamisel jalakäijal kohustus ületada sõiduteed ristmikul asuva ülekäiguraja kaudu. Jalakäijal on praegu õigus ületada sõidutee ka ristmikul teist kaudu, kus puudub ülekäigurada.
Nüüdse majandusministeeriumis valminud liiklusseaduse muutmise eelnõu eesmärk ongi, et jalakäijad ületaksid ristmikul teed ülekäiguraja kaudu, sest liikluskorralduslikult on see kõige ohutum.
Kehtima jääb põhimõte, et kui ristmikul ülekäigurada ei ole, siis võib jalakäija ületada tee ristmikul ka muus kohas. Ristmikul on jalakäijal eesõigus vaid pööret sooritava sõidukijuhi suhtes.
Majandusministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu ütles ERR-ile, et üldjuhul on ristmikukohad liikluskorralduslikult erinevate tõketega paika pandud ja inimesi suunatakse minema ülekäigurajale.
"Aga igale poole kahjuks ei jõua neid tõkkeid ette panna. Kuna tee-ehituslikult, näiteks foori või valgustusega, on teeületus ohutumaks tehtud just ülekäigukohaga, siis tuleks inimene suunata ikkagi seda kasutama," põhjendas ta muudatust.
2017. aastal toimus otsasõite jalakäijatele 325 korral, neis hukkus 10 ja sai vigastada 331 jalakäijat.
Vaatamata sellele, et 2017. aastal toimus otsasõite jalakäijatele viie aasta jooksul kõige vähem ja neis hukkunud jalakäijate arv on alates 2012. aastast väikseim, ei saa ühe aasta põhjal rääkida süsteemsest paranemisest, kuid aastate lõikes on langustrendi hukkunud jalakäijate osas siiski märgata.
Liiklejate käitumise vaatluse põhjal on keskmine jalakäijatele teed andvate juhtide osakaal 59 protsenti. Jalakäijale tee andmist jälgiti Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu reguleerimata ülekäiguradadel.
Piirang jalgratturitele
Teine tähtis kergliiklejaid puudutav muudatus on see, et ülekäigukohal ning -rajal peab jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõitma jalakäija tavakiirusega.
Kuigi jalgrattur või tasakaaluliikuri juht võivad sõidutee ülekäiguraja kaudu ületada sõites, ei ole neil sõiduteel liiklevate juhtide suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui ta ületab teed, millele sõidukijuht pöörab.
Seega tavaolukorras peavad jalgrattur ning tasakaaluliikuri juht veenduma enne sõidutee ületamist, et see on ohtu ning selline tegevus ei sunni sõiduteel liiklevaid juhte muutma oma sõidukiirust, -suunda.
Kuna kehtiv seadus ei sätesta aga piiranguid kiirusele, millega võib sõiduteed ületada, siis tihti üritavad ratturid selleks, et mitte ülekäiguraja või -koha ees seisma jääda, kiiruse lisamisega sõidutee ületada enne sõiduteel liiklevaid sõidukeid.
Olukorras, kus jalgrattur on hinnanud sõiduteel lähenevate sõidukite kiirust valesti, peavad sõiduteel liiklevad juhid kokkupõrke vältimiseks tegema äkilisi manöövreid või pidurdusi.
Majandusministeerium usub, et kohustades jalgratturit ning tasakaaluliikuri juhti ületama sõiduteed jalakäija tavakiirusega, väheneb ka kiirus, millega jalgrattur ülekäigurajale läheneb.
Liiklusseaduse muudatused on plaanitud jõustuma 2019. aasta juunist.
Toimetaja: Priit Luts, Madis Hindre