Avatud Tallinna uus vangla mahutab 1200 kinnipeetavat ({{commentsTotal}})

{{1542805860000 | amCalendar}}

Kolmapäeva pärastlõunal avati pidulikult Rae valda rajatud Tallinna uus vangla, mis mahutab 1208 kinnipeetavat.

Vanglas on 512 kambrit mees- ja 92 kambrit naisvangidele. Enamik kambreid on kahekohalised.

Kompleks koosneb seitsmest hoonest: kaks meesteplokki, üks naisteplokk, toitlustus- ja koolitushoone, kabel, spordiplokk ja tööstushoone.

Hoonete pindala on üle 60 000 ruutmeetrit ja hooned on turvalisuse huvides ühendatud maa-aluste käikudega.

Uus vanglakompleks maksis ligi 75 miljonit eurot. Tegu on Eesti riigi viimase aja ühe kallima ehitusprojektiga.

Personalist on olemas praegu vaid 60 protsenti

Tallinna Vangla direktor Hannes Liivak ütles "Aktuaalsele kaamerale", et vangla saab ametnikepuudusega hakkama.

"Saame, aitab kaasa ka arhitektuur, küll aga teeme tööd selle nimel, et leida omale uusi kolleege," ütles Liivak.

Kolleegidest rääkides kaotavad uues vanglas töö perimeetrit valvanud koerad, selle töö võtab üle elektroonika. Ehk perimeetri liivaribal loodetakse tulevikus jälgi mitte näha, ja kui see peaks siiski juhtuma, on põhjust muretsemiseks.

Magasini tänava hoonetest ja Maardust kolib detsembri alguses uude vanglasse üle 700 vangi ehk väike varu jääb, nagu ütleb direktor Liivak. Viru ja Tartu vanglast, mis tegelikuses on puupüsti täis, siia kinnipeetavaid tuua ei plaanita.

"Eluosakond on üle vangla ühesugune, sellist eristamist, välja arvatud kartserite ja lukustatud kambrite näol või emade-laste osakond, ei ole. Ülejäänud osakonnad on kõik ühesugused. Kõiki koheldakse võrdselt," rääkis Liivak.

Emade-laste osakonna vähemalt üks kamber saab detsembri alguses paraku kindlasti täidetud, veidi hiljem veel üks. Kokku on kohti neli.

Erinevad vanglahooned on tähistatud erinevate värvidega, naiste eluosakond näiteks on kollane ja peahoone violetne. Just siin asuvad nii kartserid kui kokkusaamistoad.

Eesti vanglates on praegu kokku 2613 vangi.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: