Tallinna Vangla saatis kõik tööta jäänud valvekoerad uutesse kodudesse
Uue Tallinna vangla valmimisel jäi tööta seitse valvekoera. Tänu ühe vanglatöötaja jõupingutustele ja heade inimeste olemasolule, jõudsid kõik neljajalgsed sel nädalal uude koju.
Endise sõjavangilaagri territooriumile rajatud Tallinna Vangla töö kesklinnas asuval kinnistul on lõppenud. Koos viimase laagertüüpi vanglakompleksi sulgemisega sulgus ka rohkem kui kümme aastat truult Eesti riiki teeninud perimeetrikoerte aediku uks. Uues vanglas täidab koerte ülesannet elektroonika, sest nii on moodsal ajal kombeks, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Kui poleks Tallinna Vangla valvur-koerajuhi Gerda-Ulla Sauli suurt südant, kui ta poleks teinud kooli, töö ja isikliku elu kõrvalt palju rohkem kui nõuavad tema ametiülesanded, poleks ei 12-aastane Džan ega üheksa-aastane Reksu ning nende viis töökaaslast saanud uut võimalust elule.
Reksu võttis endale Ilmar Jääger. "Mõtlesime, et miks mitte anda ühele väärikale koerale uus kodu. Välja valis minu proua. Vaatas fotosid ja ütles, et see koer," selgitas Jääger.
Gerda-Ulla Saul postitas mitu kuud tagasi fotod seitsmest koduotsijast sotsiaalmeediasse. Sajad kommeenteerijad arvasid, et nii vanadele valvekoertele kodu otsimine on ilmvõimatu.
"Esimese päeva õhtuks oli mul üle 70 kirja ning sealt edasi tuli iga päev paarikümne kaupa uusi huvilisi. Ma hakkasin nendega igapäevaselt suhtlema. Ka kõik minu vabad päevad läksid sinna," selgitas Saul.
Nii käisid koerad ja nende väljavalitud pered juba mitu kuud kohtumistel. Näiteks Brola uus pererahvas on pea iga nädal võtnud ette sõidu Pärnust pealinna ainult selleks, et viia oma uus pereliige, 12-aastane Brola parki jalutama.
"Koerad ju toovad rõõmu igasse perre ja kes ei tahaks siis sellist rõõmu kogeda. /.../ Meie perre tuleb ilus jõulukingitus," ütles Ene Saagpakk.
Reede hommikul kell 8, kui Tallinna Vanglas asutati kolima veel viimaseid kinnipeetavaid, saatis oma lahkuvaid kolleege häälekalt teele ka narkokoer Dico. Seitsmele perimeetrikoerale tähendas see päev uue elu algust.
"Me paneme ta autosse, sõidame Pärnusse ja laseme tal rahulikult harjuda," ütles Ene Saagpakk.
Tund aega hiljem oli kaheksa-aastase Johnny kord. Pere tuli Tartu lähedalt. "See siirus, mis selle koera seest tuleb, võtab lihtsalt jalad nõrgaks," ütles Johnny uus perenaine Marika Lillepõld.
Koju läinud Brola ja tema vend Džan pärinevad Ämaris asunud vanglakoerte kasvatusest. Džani jaoks oli see kolmas vangla Murru ja Harku vangla sulgemise järel.
Vitaalne vanahärra Jeff aga tuli vanglasse kolm aastat tagasi koerte varjupaigast.
"Vähemalt suutsime pakkuda ühelegi koerale kas või asendusajaks mingitki paremat elulaadi," ütles Saul.
Jeff oligi järgmine, kelle Gerda-Ullat nüüd lõpuks päris oma koju saatis. Jeffi uus omanik on Gina Poverus.
Kell 16 õhtul, kui õues hakkas juba pimedaks minema ja Tallinna Vanglast sõitis välja viimane konvoibuss vangidega, oli kätte jõudnud Džani, seitsmenda ja ühtlasi viimase vanglakoera aeg.
"Ta on ju nii armas. Meil on veel üks koer ja siis see koer tunneb end üksinda ja kuna ta on juba kümne-aastane, siis kutsikat ei hakanud võtma. Ja Džaniga nad said väga hästi läbi," rääkis Džani uus omanik Pippilotta Lipp.
Päris oma kodud on nüüd ka kaheksa-aastasel Roosil ja üheksa-aastasel Suslikul ning kõik uued pered teavad, et Gerda-Ulla Sauli ei rõõmusta miski rohkem, kui nende saadetud pildid ja videod Brolast, Džanist, Roosist, Suslikust, Jeffist, Johnnyst ja Reksust.
Toimetaja: Merili Nael