Olen rändeteemade arutelus, sh üleeilse startupijuhtide avalduse kriitikas tähele pannud, et just nagu ei usuta, et on mingit teist liiki rändajaid kui agressiivsed ja ohtlikud. Iga kord kui ma ütlen "välistalent," saan aru, et keegi arvab, et see on mingi valelik eufemism islamiterroristile. Aga ei ole.
 
Point on selles, et migratsioon on mitmetahuline, liikumisel on sadu põhjuseid. Osa põhjuseid tõmbavad kuhugi ja teised põhjused peletavad kusagilt. On see siis suurem palk või väiksemad kulud või sõda või viha või armastus. Neist kõigist kombinatsioonidest ühe fragmendi põhjal kujundada jäik hinnang kogu kirevuse kohta on vale. Nii faktiliselt kui moraalselt.
 
Algul mentaalselt, siis füüsiliselt kerkivate okastraataedade ja müüride taha jäävad ühtmoodi kinni ISISe pommimees ja Leedu korvpallur ja poliitiliselt kodust välja kiusatud Türgi programmeerija Tallinnas ja Soomes töötav Eesti ehitaja ja Süüria töölisklassi pere, kelle kodu õhk-maa raketiga sodiks lasti ja Jaapani füüsikaprofessor ja FSB spioon, kes tahaks Kuperjanovi pataljoni kaamerad kokku lugeda.
 
Jah, kindlasti on nende inimeste seas mitu neid, kes ohustavad Eesti riigi ja rahvuse kestmist kui nad lasta valel ajal valesse kohta. Aga iga halva kohta on 100 või 100,000 head, kes otseselt annavad Eestile midagi juurde, või kelle inimesena kohtlemine nende raskel hetkel teeb Eesti uhkemaks ja tugevamaks. Täpselt samamoodi nagu 2600 Eesti inimest on praegu paha olemise eest vangis, ja 1.2 miljonit ei ole sest nad on pigem head.
 
Veelgi enam, kümned tuhanded Eesti inimesed on täna välismaal, migrantidena. Ja tuhanded head rändajad on juba Eestis. Otsides head eestikeelset allikat leidsin Ave Laureni riigikogule koostatud paberi spetsiifiliselt töörände kohta.
 
Palun vaadake neid numbreid ja mõelge, et iga numbri taga on inimene, aga iga numbri taga ei ole oht.