Ratas: riigikogu toetuse korral ühineb Eesti ränderaamistikuga
Peaminister Jüri Ratase sõnul ühineb Eesti ränderaamistikuga, kui riigikogu sellele oma toetuse annab. Välisminister Sven Mikseri hinnangul ei ole parlamendi avaldusel valitsusele siduvat jõudu, kuid selle eiramine tooks kaasa poliitilised tagajärjed.
"Kui riigikogu ränderaamistiku heaks kiidab, siis Eesti sellega ühineb," ütles Keskerakonna esimees Ratas valitsuse pressikonverentsil neljapäeval.
Välisminister Sven Mikser ütles, et kas parlamendi avaldusel on siduv jõud valitsuse edasisele käitumisele või mitte, sellele peavad andma hinnangu parlamendi juristid ja riigiõiguse asjatundjad.
"Isiklikult arvan, et kohustavat jõudu pole. Aga kui avalduse taga on riigikogu enamus, siis see on poliitiline suunis, mille eiramine tähendab valitsusele vastuollu minekut seadusandja enamuse tahtega. Sel pole mitte ainult vahetud õiguslikud tagajärjed, vaid ka poliitilised tagajärjed."
Mikserilt küsiti ka, et kui riigiõiguse asjatundjate hinnangul saab parlamendi avaldus olla pelgalt poliitiline toetusavaldus ning otsus ränderaamistiku osas tuleks teha valitsusel, siis kes saab Eestit Marrakechis esindada ja kuidas see volitus talle tekib? Mikser vastas, et vastavalt välissuhtlemise seadusele on selline õigus peaministril, välisministril ja presidendil.
Mikser jäi ka oma varasema seisukoha juurde, et tema jaoks ei olnud eelistatud variant, et teemaga tegeleb riigikogu.
"Ma olen arvanud, et ka antud juhul parlamentaarne arutelu, suure saali arutelu ei ole eelistatud variant. See on hädavajadus, kuna valitsus pole suutnud oma kohustust täita," sõnas Mikser.
Isamaa esimees Helir Valdor Seeder ütles, et kui riigikogu peaks tõesti ränderaamistikuga liitumist toetama, siis tuleb nentida fakti, et see ongi riigikogu tahe.
"Siis tuleb tunnistada, et meie seisukoht on jäänud vähemusse. Tõsi, korrektne oleks, et valitsus langetab otsuse ja lähtudes valitsuse seisukohast, aga valitsus seda otsust ei tee, sest üksmeelt ei ole. Eks siis tuleb väga selgelt mõelda, mida ütleb Eesti riigi enda sisene seadusandlus ja õigusruum, kuidas tõlgendada sellist olukorda ja kas kellelgi on mandaat Eesti riiki esindada," rääkis Seeder "Aktuaalsele kaamerale".
Tartu Ülikooli riigiõiguse õppejõud ja endine presidendi õigusnõunik Paloma Krõõt Tupay ütles, et rahvusvahelise õiguse kohaselt saaks Eestit Marrakechis esindada nii president, peaminister kui ka välisminister. Millise otsusega see esindaja on sinna saadetud, ei huvita teisi riike. Siseriiklikult on aga küsimus teine.
"Kui valitsus, kes siinkohal peaks vastutama, ei võta oma vastutust, siis on meil tasakaalu ja kontrolli meetmed paigas - kui riigikogu arvab, et valitsus ei täida oma ülesandeid, siis võib ta avaldada umbusaldust, kui valitsus ise arvab, et ta ei suuda kuidagi nõusolekuni jõuda, siis võib ta lahku minna," kommenteeris Tupay.
Riigikogu hakkab sotsiaaldemokraatide ja keskerakondlaste häältega menetlusse antud ränderaamistikku toetavat avaldust arutama esmaspäeval.
Ränderaamistikuga ühinemise vastu on võimuparteidest Isamaa. Isamaa on teatanud, et ei toeta ÜRO paktiga liitumist valitsuses ja ei kavatse seda toetada ka riigikogus. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et erakond kasutab kõiki võimalusi, et Eesti ei ühineks ÜRO rändepaktiga.
"Eesti migratsioonipoliitika kujundamine peab jääma Eesti riigi otsustada ja see on oluline osa riigi suveräänsusest," ütles Seeder neljapäeval.
Riigikogu hakkab sotsiaaldemokraatide ja keskerakondlaste häältega menetlusse antud ränderaamistikku toetavat avaldust arutama esmaspäeval.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: ERR/BNS