Ginter: üksteise pihta loobitud õigusarvamused ränderaamistikust erinevad vähe ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Kui ühed õiguseksperdid leiavad, et ÜRO ränderaamistik rahvusvahelist tavaõigust ei loo, siis teised näevad selles tavaõiguse tekitamise võimalikku instrumenti, ütles TÜ Euroopa õiguse dotsent Carri Ginter.

Ginter ütles ERR.ee veebisaates "Otse uudistemajast", et kui vaadata hästi täpselt, mida ütles Lauri Mälksoo, Rene Värk, Ülle Madise või Allar Jõks, siis nende seisukohtade erinevus on piltlikult vaid viis protsenti.

"Küll polariseerus ühiskond nende ümber ja hakkas nende arvamusi üksteise pihta loopima, et asi oleks mustem ja valgem," lausus Ginter.

Mille poolest need analüüsid siis erinesid? Peamine küsimus, mis esitati, oli, kas sellest võib saada rahvusvaheline tavaõigus.

Ülle Madise arvamus lõppes punktis, kus ta ütles, et see dokument veel tavaõigust ei loo. Mälksoo, Värgi ja Jõksi seisukoht oli, et sellest võib tulevikus tavaõigus saada.

"Ehk selle dokumendi põhjal ei ole põhjust arvata, et täna see tavaõigus tekib, aga see on üks instrument, millega tavaõigust tekitatakse," rääkis Ginter, kelle sõnul tasuks õiguse puhul vaadata pikka perspektiivi, mitte ainult ühte päeva.

Ginter selgitas, et üks võimalus on riigil sõlmida rahvusvaheline leping, kus võtab kohustusi. See tuleb riigikogus ratifitseerida ja siis ta muutub rahvusvaheliseks õiguseks. Teine asi on minna erinevate riikidega tipptasemel kohtuma ja anda lubadusi riigi nimel.

"Selleks, et sellist lubadust anda rahva nimel, peaks neil inimestel olema poliitiline mandaat. Et kui ma ütlen, et eestlased on valmis selles suunas liikuma, siis kust ma selle võtan?" selgitas ta probleemi.

"Välisministeerium on harjunud toimetama välismaisete tekstidega omapäi, aga kui me leiame, et me saame minna ja öelda, et eestlased on nõus liikuma mingis suunas, siis mulle tundub, et napib natuke volitust ilma selleta, et eestlaste käest oleks küsitud, kas see on okei," lisas Ginter.

ÜRO ränderaamistik kui dokument on Ginteri hinnangul arusaadavas sõnastuses, ta on ühiste eesmärkide deklaratsioon. "Kui öeldakse, et see on niikunii rahvusvahelises õiguses juba olemas, siis suur osa väitest on tõsi. Aga mitte sellises detailsuse astmes pole teda rahvusvahelises õiguses kuskil kirjas."

Dokumendi puhul jäävad inimestele pigem arusaamatuks sätted, mis puudutavad teadusuuringuid ja meediat ning mida me mõistame vihakõne all.

Ginter tõi näiteks, et Iirimaal ja Austrias on olnud koosseisud kriminaalkuriteona, kus on pandud kaalukausile sõnavabadus ja selle käigus tekkida võiv religiooni solvamine.

"Austriast on reaalne kaasus, kus üks naaber kuulab oma religioosset heli teatud kõvadusega ja teine naaber otsustab, et tema hakkab samal ajal oma aias joodeldama. Austrias lahenes see kaasus sedasi, et joodeldajat trahviti naabri ususolvamise eest. Mina tahan teada, et kust me saame kindluse, et Eesti ei liigu samas suunas," rääkis ta.

Välisministeeriumi tööks peab ta selgitada, mida ÜRO ränderaamistik kaasa võib tuua. "Korrutada, et mitte midagi ei juhtu, ärge midagi kartke, see on ohutu dokument ja samal ajal rõhutada kui oluline on detsembris ikkagi dokumenti kinnitama minna, siis intelligentsele inimesele ei lähe need kaks juttu kokku."

Ginter ütles, et riigikogus asja arutamine on osalusdemokraatia vorm ning ei ole midagi halba, kui riigikogu seisukoha võtab. "Kui räägime rahvusvahelistest suhetest ja sellest, et Marrakechi kohale sõita, siis mulle tundub, et valitsuse seisukoht on siiski vajalik."

Lisaks ränderaamistikule ootab Eesti seisukohta ka pagulasraamistik, mille üle arutelu avatud veel pole.

Ginter ütles, et pagulasraamistiku puhul on rahvusvaheliselt juba õigusteaduslik diskussioon käimas ning mitmed teadlased on avaldanud arvamust, et sealt loodetakse rahvusvahelist tavaõigust, seda suuresti seoses piiririikide koorma leevendamisega.

"Selle kompakti raames räägitakse avatud kaartidega, et sellest võib tavaõigus tekkida. Ootan põnevusega, kas Eestis siis öeldakse, et sealt ei teki tavaõigust," märkis Ginter.

Küsimusele, mis on viimaste nädalate õppetund, vastas Ginter, et kui küsida eksperdilt arvamust, tuleb arvestada, et see arvamus ei pruugi meeldida.

"Kui ekspert midagi ütleb, siis ta ei ütle selle pärast, et ta on kallutatud või tahab võidelda, vaid ta ütleb seda, mida ta teab. Kui meil on aeg käes, kus ekspert ei julge enam midagi öelda, siis me hakkame trükkima lendlehti. Sellist aega me ei taha," rääkis Ginter.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR, "Otse uudistemajast"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: