Kohus leidis, et Kohtla-Järve linn ei ole lähtunud seadusest tulenevast kohustuslikust kohtueelse menetluse korrast, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.

Kohus märkis, et seadusest tulenevalt on ainupädevus kahju hüvitamise ettepaneku esitamiseks Solovjovile Kohtla-Järve linnavolikogul, kuna nende ainupädevuses on linnapea valimine.

"Seega tegi Solovjovile kohtueelses menetluses ettepaneku kahju hüvitamiseks selleks pädevust mitteomav Kohtla-Järve linnavalitsus, keda esindas linnapea Ljudmilla Jantšenko. Samamoodi on kaebuse kohtule esitanud selleks pädevust mitteomav isik," tõdes kohus.

Samuti ületas Kohtla-Järve ettepaneku tegemisel seaduses sätestatud tähtaegu.

Pooled ei vaidle selle üle, et Solovjov pani talle etteheidetavad ja linnale kahju tekitanud teod toime aastatel 2006–2009 ning seega möödus kolm aastat kahju tekitamisest 2012. aastal.

Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väidet, et ta sai Solovjovi tekitatud kahjust teada alles 29. augustil 2016. Solovjov vahistati 24. novembril 2009, tema süüdistusakt koostati 31. detsembril 2012, Viru maakohus tunnistas Solovjovi talle etteheidetud süütegudes süüdi 28. oktoobril 2015 ja 25. novembril 2015 esitasid Kohtla-Järve linnavolikogu liikmed avalduse umbusalduse avaldamiseks linnapeale Solovjovile.

Kohus leidis, et Kohtla-Järve linnavolikogu pidi eelnevast teadlik olema. Isegi kui pidada kahjust teadasaamise ajaks 29. augustit 2016, on kaebaja ületanud kolmekuulist ettepaneku esitamise tähtaega, esitades ettepaneku kahju hüvitamiseks alles 31. mail 2017.

Kuna Kohtla-Järve linn ei ole kahju hüvitamise nõude esitamisel järginud selleks ettenähtud korda, ei saa kohus sisuliselt hinnata, kas ja millises ulatuses Solovjov linnale varalist kahju tekitas.

Kohtla-Järve linn esitas kohtule ka taotluse jätta kohaldamata ning tunnistada Eesti vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks halduskohtumenetluse seadustiku säte, mille järgi kaebuse eraisiku vastu võib esitada kolme kuu jooksul nõude aluseks olevast kohustuse rikkumisest teadasaamisest arvates.

Kohtu hinnangul ei ole nimetatud taotlus lubatav, kuna viidatud säte ei puutu haldusasja lahendamisse, ei kuulu kohaldamisele ega mõjuta kohtulahendi resolutsiooni sisu. Seetõttu jättis kohus nimetatud taotluse läbi vaatamata.

Seaduse järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kohtumäärus ei ole jõustunud ning on vaidlustatav Tartu ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.

Kohtla-Järve linn tegi mullu kevadel õiguslikku analüüsi ja otsustas esitada Solovjovile 210 000 euro suuruse kahjunõude, kuna kohtus leidis tõendamist tema süüline kahju tekitamine linnale.

Viru maakohus tunnistas 2015. aastal Jevgeni Solovjovi süüdi omastamises, konkurentsialastele süütegudele kihutamises ja aususe kohustuse rikkumisega seonduvates kuritegudes, võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises ning usalduse kuritarvitamises ja karistas teda viieaastase tingimisi vangistusega.

Tema süüdimõistmine jõustus 2016. aasta 29. augustil.

Süüdistuse järgi korraldas Kohtla-Järve linnavalitsus 2009. aastal eri tööde tegijate ja teenuste osutajate leidmiseks hankemenetlusi ning hinnakonkursse, mille käigus kuritarvitas Solovjov süüdistuse järgi oma ametiseisundit, luues põhjendamatuid soodustingimusi tuttavatele ettevõtjatele.