Krimmi kohus jättis kolm Ukraina meremeest kaheks kuuks vahi alla ({{commentsTotal}})

{{1543332540000 | amCalendar}}
Foto: Alexandr Polegenko/Sputnik/Scanpix

Venemaa annekteeritud Krimmi kohus andis teisipäeval korralduse jätta pühapäeval vastasseisus Vene piirivalvega kinni peetud kolm Ukraina mereväelast kaheks kuuks vahi alla.

"Nüüdseks on kohus andnud käsu võtta vahi alla kolm inimest, kes peeti 25. novembril kinni süüdistatuna ebaseaduslikult Venemaa territooriumile sisenemises," ütles Krimmi ombudsman Ljudmilla Lubina.

Kinni peeti üle 20 Ukraina mereväelase, ülejäänud astuvad kohtu ette teisipäeval ja kolmapäeval.

Ukraina mereväe teatel avas Vene piirivalve pühapäeval Kertši väina lähedal tule kolme alusel pihta ja hõivas need, vahejuhtumis sai haavata kuus Ukraina mereväelast ja 23 peeti kinni. Venemaa teatel on kinnipeetuid 24.

Venemaa ei ole nõus mereväelasi vabastama, sest väidab, et nad sisenesid ebaseaduslikult Vene vetesse ja eirasid piirivalve hoiatust.

Venemaa meedia esitles teisipäeval kaht Ukraina mereväelast, kes pühapäeval kinni võeti, soovides tõestada oma väiteid piiri rikkumisest, vahendas "Aktuaalne kaamera". Ukraina mereväe ülem teatas, et mehed andsid sellised tunnistused pärast suurt survestamist.

"Laevade pardal olid tulirelvad koos laskemoonaga. Olin teadlik, et Ukraina mereväe tegevus on provokatiivne," ütles Ukraina Lõuna mereväebaasi toetuslaevade komandör Vladimir Lesovoi Vene meedias.

"Sain 23. novembril ülesande seilata mööda marsruuti Odessast Mariupoli läbi Kertši väina. Seda teed mööda liikudes sisenesime Venemaa territoriaalvetesse," ütles Ukraina sõjaväeluure ohvitser Andrei Dartš.

Õigustamise kampaanias osaleb ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

"Rõhutame, et seda intsidenti provotseeriti tahtlikult. Kaks Ukraina julgeolekuteenistuse töötajat, kes olid nende laevade pardal, annavad tunnistusi. Need on massimeediale saadaval ning siis peaks kõigile olema selge, kuidas ja mis juhtus," rääkis Lavrov.

Ukrainas kehtib alates kolmapäeva hommikust sõjaseisukord, kuid mitte kogu riigis. Ülemraadas peeti tuline debatt, milles toodi esile ka ohud nagu kodanike õiguste ja vaba liikumise piiramine ja võimalik kaose tekitamine. 330 saadikust toetas sõjaseisukorda 276 ning see hakkab kehtima kümnes oblastis ehk nendes, mis on Vene piiri ääres.

Ettevalmistused karmimaks liikumiskontrolliks juba käivad, näiteks Aasovi mere ääres Berdjanski linnas.

"Sõjaseisukorral on mitu punkti, millega ma ei nõustu. Kuid kuidas lihtne inimene ikka nende vastu saab?" kommenteeris Berdjanski elanik Sergei Tsiganenko.

"Kuna me elame tõeliselt ohtlikus kohas, piiri ääres, siis on võimalik otseseks sõjaliseks konfliktiks ning sõjaseisukord lahendab ilmselt mitu probleemi," sõnas Berdjanskis elav Alla Jarmak.

Toimetaja: Merili Nael, Tarmo Maiberg

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: