Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kopõtin: Kertši intsident on sähvatus madala intensiivsusega konfliktis

Ajaloolane Igor Kopõtin ei usu, et Kertši väina intsidendile järgneks suuremahuline sõjaline konflikt. Tema hinnangul jätkub Ukraina-Venemaa vastasseis madalal intensiivsusel nagu seni on olnud.

Mida ütleb meile ajalugu selle olukorra kohta ja mis edasi saab?

Minu hinnangul suuremahulist konflikti Venemaa ja Ukraina vahel ei tule. Me teame ajaloost näiteks tonkini lahe intsidenti, mis viis Ameerika Ühendriigid sõtta Vietnamis, ehk Kertši intsidenti võidakse kasutada selleks, et konflikti eskaleerida mõlemalt poolt. Kas Ukraina, selleks, et vabastada Krimm, aga seda ilmselt praegu ei juhtu või siis Venemaa selleks, et sisse tungida Ukrainasse sügavamale. Ma arvan, et ka seda ei juhtu. Me peame meeles pidama seda, et Ukraina-Venemaa konflikt on madala intensiivsusega konflikt. Selles on mõned sähvatused ja see Kertši intsident on üks sähvatus. Ma arvan, et mõne aja pärast see intsident unustatakse.

Kas Euroopa, NATO on reageerinud adekvaatselt?

Kindlasti Ameerika Ühendriikide huvides on tugev Ukraina. Ka Euroopa huvides on tugev Ukraina riik, sest kui Ukraina peaks langema täielikult Vene agressori kätte, siis tekib küsimus, kes on järgmine, kas Balti riigid või Poola. Niikaua kuni Venemaa sõdib Ukrainas, niikaua on meil võrdlemisi rahulik.

Mis oleksid sammud, mis paneks Venemaad oma käitumist muutma?

Siin on kaks lahendust. Üks lahendus, mis tuleneb Ukraina poolt. Kas Ukraina suudaks ise läbi viia eduka sõjalise operatsiooni ja tagasi vallutada Venemaa poolt okupeeritud alad või NATO ja ÜRO suudavad luua mingisuguse rahuvalve režiimi, mis suudab seda konflikti reguleerida.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: