Ukraina ülemraada kinnitas sõjaseisukorra kehtestamise ({{commentsTotal}})

{{1543240800000 | amCalendar}}
Foto: Zuma press/Scanpix

Ukraina president Petro Porošenko allkirjastas esmaspäeval eelnõu sõjaseisukorra kehtestamiseks riigis, mille parlament samal päeval heaks kiitis.

Porošenko tegi ettepaneku sõjaseisukorra kehtestamiseks pärast seda, kui Vene piirivalve avas pühapäeval Kertši väina juures tule kolme Ukraina mereväe aluse pihta ja hiljem hõivas need ning võttis meeskonnaliikmed vangi.

Sõjaseisukord hakkab kehtima kolmapäeva hommikul ning kestab 30 päeva.

Ukraina president Petro Porošenko ütles enne hääletust, et sõjaseisukord kehtestatakse Vinnõtsja, Luganski, Mõkolajivi, Sumõ, Odessa, Harkivi, Tšernigivi ja Hersoni oblastis, samuti Aasovi-Kertši akvatooriumi sisevetel.

Ülemraada spiiker Andri Parubi nimetas oblastite seas, kus sõjaseisukord kehtestatakse, ka Donetski ja Zaporižžja oblastit.

Algselt pakkus presidendi julgeolekunõukogu sõjaseisukorra kehtestamist 60 päevaks.

"Riiklik julgeolekunõukogu andis mulle täna soovituse kehtestada sõjaseisukord 60 päevaks. Soovin teavitada teid oma otsusest. Teen parlamendile ettepaneku kehtestada sõjaseisukord 30 päevaks," lausus Porošenko.

"Miks? Tagamaks, et sõjaseisukord ei kattuks valimiskampaania algusega," lisas ta.

"Täitsin oma põhiseadusliku kohuse ja andsin mõne tunni eest välja määruse, et kehtestada sõjaseisukord kogu Ukraina territooriumil alates 28. novembri kella 9-st (Eesti aeg sama)," lisas president.

Porošenko rõhutas, et tema määrus ei kehtesta ühtegi meedet, mis piiraks kodanikuõigusi või -vabadusi või kehtestaks tsensuuri.

"Loodan, et poliitikud ja ajakirjandus käituvad praegustes tingimustes vastutustundlikult ja asjakohaselt ega ründa Ukrainat nende teesidega, mis on laenatud Venemaa propagandistidelt," sõnas riigipea. 

Erakorraliste meetmete seas osaline mobilisatsioon, õhutõrje tugevdamine ja veel rida ebamääraselt sõnastatud samme nagu "terrorismivastaste meetmete tugevdamine ja infojulgeolek". 

Ülemraada kutsus rahvusvahelist üldsust astuma Vene agressiooni vastu

Ukraina ülemraada tegi esmaspäeval pöördumise ÜRO, Euroopa Parlamendi ning mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide ja välisriikide parlamentide poole seoses Venemaa uue agressiooniaktiga Ukraina vastu.

Ülemraada kutsus rahvusvahelist üldsust rakendama meetmeid Venemaa agressiooni lõpetamiseks nii maismaal kui merel, samuti tugevdama kehtivaid sanktsioone Venemaa vastu ja rakendama uusi kuni Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse täieliku taastamiseni rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.

Ukraina parlament kutsus ka rahvusvahelisi organisatsioone saatma vaatlejad Musta ja Aasovi mere ja Kertši väina piirkonda. Samuti kutsuti mereriike saatma piirkonda oma sõjalaevad, et hoida ära pingete edasine eskaleerumine Venemaa suunalt.

Ülemraada kutsus Ukraina rahvusvahelisi partnereid suurendama sõjalist ja muud abi, mis on vajalikud kaitsmaks Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust.

"Kutsume rahvusvahelist kogukonda adekvaatselt reageerima väljakutsetele ja ohtudele, mida kätkeb Venemaa Föderatsioon, kuna lepituspoliitika on juba viinud osa Ukraina territooriumi okupeerimisele - Krimmi Autonoomne Vabariik, Sevastopol ja mitmed Donetski ja Luganski oblasti rajoonid," märgiti pöördumises.

Pöördumises rõhutatakse, et Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamine toimub mitte Euroopa, vaid Venemaa huvides ja kätkeb ohtu, seal hulgas julgeoleku valdkonnas, kogu Balti regioonile ja Põhja-Euroopale.

Ülemraada märkis, et Venemaa Föderatsiooni agressiivse poliitika ja tegevuse karistamatus võib viia globaalsete tagajärgedeni.

Porošenko: Ukrainat ähvardab tõsine maismaa sõjalise operatsiooni oht

Ukraina luureandmed näitavad, et riiki ähvardab tõsine maismaa sõjalise operatsiooni oht, ütles president Petro Porošenko esmaspäeval.

"Luureandmed näitavad Ukraina-vastase tõsise maismaa sõjalise operatsiooni ohtu," lausus Porošenko.

"Hoian käes salastatud dokumenti, meie luureametite raportit. Siin on mitu lehekülge, mis põhjalikult kirjeldavad kõiki vaenlase üksusi, mis on paigutatud sadade, isegi kümnete kilomeetrite kaugusele meie piirist. Nad on valmis tungima Ukrainasse viivitamatult ja igal hetkel," ütles president telepöördumises.

Üksuste seas on lennukeid, koptereid, tanke, raketisüsteeme ja soomukeid, lisas ta.

Porošenko sõnul tõstis Venemaa pühapäevase rünnakuga Kertši väinas agressiooni Ukraina vastu uuele tasemele. "Rünnakuga Ukraina sõjalaevadele alustas Venemaa uut agressioonifaasi," lausus ta.

Presidendi sõnul näitas vahejuhtum "Vene regulaarvägede ülbet ja varjamatut osalust" konfliktis Ukrainaga.

Ukraina valmistub osaliseks mobilisatsiooniks

Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu tegi oma otsusega kaitseministeeriumile ja kindralstaabile ülesandeks täpsustada relvajõudude esimese järjekorra operatiivreservi teenistussekutsumise mobilisatsiooniplaani ja näha ette osalise mobilisatsiooni meetmed.

Vastavad ülesanded anti kaitsemetkonnale ja kindralstaabile 26. novembri otsusega "Ukraina riigi iseseisvuse ja sõltumatuse tagamise erakorralistest meetmetest ja sõjaseisukorra sisseviimisest Ukrainas," mille kehtestas oma seadlusega president Petro Porošenko.

Seadlus jõustub kinnitamisest.

Porošenko teeb ettepaneku pidada presidendivalimised 31. märtsil

Ukraina president Petro Porošenko teatas esmaspäeval, et esitab detsembri algul ülemraadale eelnõu presidendivalimiste korraldamiseks 31. märtsil.

"Sõjaseisukord kestab 30 päeva ja lõpeb detsembri keskpaigas. Just detsembri algul esitan parlamendile otsuse-eelnõu presidendivalimiste kohta, mis tuleb põhiseaduse järgi pidada 2019. aasta 31. märtsil," ütles Porošenko esmaspäeval telepöördumises. 

Stoltenberg: NATO nõuab Ukraina laevade ja meremeeste vabastamist

NATO nõuab Venemaalt hõivatud Ukraina laevade ja meremeeste vabastamist, teatas peasekretär Jens Stoltenberg esmaspäeva õhtul pärast NATO-Ukraina komisjoni istungit. 

"Ukraina laevade ja mereväelaste vastu sõjalise jõu kasutamisele ei ole mingit õigustust, mistõttu me kutsume Venemaad vabastama viivitamatult Ukraina meremehi ja laevu, mille ta eile hõivas," ütles Stoltenberg ajakirjanikele. 

Ta lisas, et NATO kutsub üles rahule ja vaoshoitusele. 

Peasekretär rõhutas, et 29 NATO liikmesriiki kordasid istungil oma toetust Ukraina suveräänsusele, öeldes, et nad ei tunnusta kunagi Venemaa nõuet Ukrainale kuuluvale, kuid Venemaa okupeeritud ja annekteeritud Krimmi poolsaarele. 

"Venemaa peab mõistma, et tema tegudel on tagajärjed - see on põhjus, miks NATO on reageerinud mitme aasta jooksul nii kindlakäeliselt Venemaa tegudele Ukraina vastu," ütles Norra ekspeaminister. 

USA: Venemaa seadusetud teod teevad normaalsed suhted võimatuks

USA suursaadik Nikki Haley hoiatas ÜRO Julgeolekunõukogu temaatilisel istungil Venemaad, et lindpriilikud teod nagu kolme Ukraina sõjalaeva hõivamine Aasovi merel takistavad normaalsete suhete arendamist Washingtoni ja Moskva vahel. 

Haley asetas kokkupõrke eest süü Venemaale, nimetades laevade arestimist "Ukraina suveräänse territooriumi pööraseks rikkumiseks" ja taunides "Venemaa järjekordset hoolimatut eskalatsiooni". 

Samas ei ähvardanud Ühendriikide suursaadik paar päeva enne Vene presidendi Vladimir Putini ja USA riigipea Donald Trumpi kohtumist Moskvat uute sanktsioonidega. Putin ja Trump kohtuvad reedel ja laupäeval Argentinas peetava G20 tippkohtumise kõrvalt. 

Haley andis mõista, et tema avaldus oli eelnevalt vestluste käigus Trumpi ja USA välisministri Mike Pompeoga kooskõlastatud ja peegeldab "muret Ameerika valitsuse kõrgeimal tasandil". 

Vene ÜRO saadiku asetäitja Dmitri Poljanski süüdistas istungil Ukrainat vastasseisu provotseerimises, et õigustada sõjaseisukorra kehtestamist ja valimiste edasilükkamist riigis. 

Ehkki Ukraina julgeolekunõukogu kiitis heaks ja saatis ülemraadale määruse sõjaseisukorra kehtestamiseks 60 päevaks, ütles president Petro Porošenko, et teeb ettepaneku kehtestada see 30 päevaks. 

Vene diplomaat mõistis hukka "müütilise Vene agressiooni" ja ütles julgeolekunõukogule, et "meie riik ei ole kunagi andnud esimest lööki, kuid teab, kuidas ennast kaitsta". 

Ukraina saadik ÜRO-s Volodõmõr Jeltšenko ütles enne kohtumist ajakirjanikele, et Kiiev loodab Vene-vastaste sanktsioonide karmistamisele, sest "Venemaa ei mõista ühtegi muud keelt". 

Sipilä: Ukraina-Vene kokkupõrge Kertsi väinas valmistab muret

Soome peaminister Juha Sipilä muretseb Kertši väinas aset leidnud Venemaa ja Ukraina sõjalise kokkupõrke pärast.

Washingtonis viibiv Sipilä ütles, et arutas Kertši väinas toimunut telefonitsi Soome presidendi Sauli Niinistö ja välisministri Timo Soiniga.

"Meie jaoks on nüüd loomulikult kõige tähtsam, et osapooled püsivad rahulikud, et dialoog läheks liikvele ja ÜRO julgeolekunõukogu arutaks asja hoolega. Tõenäoliselt on nüüd vajalik sõltumatu uurimine sellesse, mis seal toimus," ütles Sipilä.

Tema sõnul on Kertši väina läbiv laevaliiklus Ukrainale äärmiselt tähtis.

"Vaba mereliikluse tagamine on riikide suveräänsuse seisukohast keskne," ütles Sipilä.

Soome peaminister usub enda sõnul ka, et Venemaa ja Ukraina vastasseis tuleb jutuks ka tema kohtumistel USA ametnikega. Ta kohtub kolmapäevani kestval visiidil teiste seas Ühendriikide ministrite ja senaatoritega.

Klimkin: Ukrainal on õigus end Kertšis kaitsta

Ukraina välisminister Pavlo Klimkin ütles esmaspäeval, et Kiiev on meelestatud Kertši vahejuhtumi rahumeelsele lahendamisele, kuid jätab omale õiguse enesekaitseks.

"Tahan rõhutada üht väga tähtsat teesi, mis seondub ÜRO põhikirjaga, Ukraina otsib võimalusi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks ... kuid säilitab vaieldamatult õiguse rakendada enesekaitseõigust, nagu see on kirjas ÜRO põhikirja 51. artiklis," ütles Klimkin teabetunnis ühises teabetunnis Ukraina laevastiku esindajatega.

Ta ütles ka, et kinnipeetud laevade meeskonnad on sõjavangid. "Tahan rõhutada, et rahvusvahelise õiguse kohaselt tuleb kinnivõetud Ukraina laevade meeskondade staatust vaadelda Genfi 1949. aasta konventsiooni alusel, seetõttu on meie meremehed sõjavangid," ütles Klimkin. 

Porošenko ja Merkel leppisid kokku konsultatsioonide jätkamises

kraina president Petro Porošenko kutsus esmaspäeval telefonivestluses Saksa kantsleri Angela Merkeliga rahvusvahelist kogukonda tugevdama survet Venemaale, et see otsekohe vabastaks Kertši väinas kinni võetud Ukraina laevad ja meremehed.

Ukraina presidendi pressitalituse teatel teavitas Porošenko Merkelit pühapäevaõhtustest sündmustest Kertši väinas ja Ukraina vastumeetmetest, sh plaanist kehtestada sõjaseisukord.

"Angela Merkel väljendas muret seoses Vene relvastatud agressiooni tugevnemisega ja lubas teha kõik pingete maandamiseks," seisis teates. 

President ja kantsler leppisid kokku Ukraina-Saksa konsultatsioonide jätkamiseks olukorra lahendamiseks. 

Ühtlasi koordineeriti ettevalmistusi detsembris Brüsselis peetavaks plaanipäraseks Euroopa Ülemkoguks. 

London taunis Venemaa "agressiooniakti" Kertši väinas

Suurbritannia mõistis esmaspäeval hukka Venemaa "agressiooniakti" Ukraina laevade vastu Kertši väinas. 

"Mõistame hukka Venemaa agressiooniakti kolme Ukraina aluse ja nende meeskonnaliikmete hõivamisel," ütles Downing Streeti esindaja, lisades, et "intsident on veel üheks tõendiks Venemaa destabiliseerivast käitumisest regioonis".

Maas: Berliin ja Pariis on valmis Ukraina ja Venemaa vahel vahendama

Saksa välisministri Heiko Maasi sõnul on Prantsusmaa ja Saksamaa valmis vahendama kõnelusi Moskva ja Kiievi vahel Kertši väinas aset leidnud vahejuhtumi tõttu puhkenud kriisi üle. 

Prantsusmaa ja Saksamaa püüdlevad koos ja vajadusel ka oleksid vahendajad, et vältida konflikti jõudmist tõsise kriisini, ütles Maas Hispaanias.

Gruusia president kutsus kaitsma Musta merd

Gruusia president Giorgi Margvelašvili teatas esmaspäevasel kohtumisel Ukraina Thbilisi saadiku Igor Dolgoviga Gruusia toetusest Ukrainale seoses vahejuhtumiga Kertši väinas ja kutsus rahvusvahelist kogukonda tagama Musta mere kaitset.

"Gruusia president kinnitas taas kord oma kindlat toetust Ukraina terviklikkusele ja iseseisvusele. Margvelašvili kutsus rahvusvahelist kogukonda tagama Musta mere kaitset," ütles presidendi välisnõunik Thengiz Phaladze kohtumise järel. 

Tema sõnutsi nimetas Margvelašvili Kertši sündmusi äärmiselt ohtlikuks mõjuriks.

Sündmuste kulg pühapäeval

Pühapäeval toimus Kertši väinas vastasseis, mille lõpuks hõivas Venemaa kolm Ukraina mereväe laeva ja võttis nende meeskonnad vangi.

Sündmused said alguse, kui Ukraina mereväe väikesed soomustatud suurtükikaatrid Berdjansk ja Nikopol ning neid saatev puksiir Janõ Kapu olid teel Odessast Mariupolisse. Teekonnal Aasovi merele tuli neil läbida Kertši väin, mis asub Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaare ja Krasnodari krai vahel.

Kuigi 2003. aastal sõlmitud lepe näeb ette, et Kertši väin ja Aasovi meri on kahe riigi ühine territoriaalvesi, siis Venemaa asus 2015. aastal tugevdama kontrolli väina üle. Muu hulgas ehitas Venemaa väina ületava Krimmi silla ning Vene laevad kontrollivad omavoliliselt kaubalaevu, mis Ukraina sadamatesse saabuvad või sealt lahkuvad.

Ukraina mereväe teatel keelduvad "okupantide dispetšerid tagamast navigeerimisvabadust, mida tagavad rahvusvahelised lepped".

Kuigi Kiievi kinnitusel oli Ukraina Venemaad laevade liikumisest rahvusvahelises vetes nõuetekohaselt teavitanud, hakkas Vene pool Kertši väina läbimist takistama.

Kõigepealt rammis Venemaa piirivalvelaev Ukraina puksiiri, seejärel tõi Venemaa Kertši silla alla tankeri ja väitis, et liiklus on madalikule sõitnud tankeri tõttu suletud.

Kui Ukraina laevad ootama jäid ja endiselt läbilaskmist nõudsid, arenes olukord selleni, et Venemaa avas kõigepealt Ukraina laevade pihta tule. Seejärel hõivasid Vene eriüksuslased Ukraina laevad ning neid hakati Kertši sadama suunas pukseerima. Ukraina teatel sai laevade hõivamise käigus haavata kuus Ukraina sõdurit, Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB), mille ülesannete hulka kuulub ka piirivalve, on teatanud kolmest haavatud ukrainlasest.

 

Toimetaja: Merili Nael, Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: