EL nõuab Venemaalt Ukraina laevade ja meremeeste vabastamist ({{commentsTotal}})

{{1543440720000 | amCalendar}}
Venemaa poolt arestitud Ukraina mereväe laevad Kertšis.
Venemaa poolt arestitud Ukraina mereväe laevad Kertšis. Autor/allikas: Alla Dmitrieva/Reuters/Scanpix

Euroopa Liit mõistis kolmapäeval teravalt hukka Venemaa rünnaku Ukraina mereväe alustele, kuid pärast kolm päeva kestnud debatti uutes sanktsioonides kokku ei leppinud.

Bloki avaldus oli jõuliselt sõnastatud, kuid valmistas pettumuse mõnele liikmesriikidest, kes olid lootnud karmimat ühist joont.

EL väljendas avalduses muret ohtliku pingete kasvu üle Aasovi meres ja Kertši väinas.

EL ootab, et Venemaa tagab vastavalt rahvusvahelisele seadusele takistamatu läbipääsu Kertši väina kaudu Aasovi merelt ja ka sinna. Samuti kutsub EL osapooli üles olukorda leevendama.

"Selles kontekstis me kutsume Venemaad üles tingimusteta ja viivitamatult vabastama kinni peetud alused, nende meeskonnad ja varustuse," seisab avalduses.

"Meid jahmatab see Venemaa jõukasutus, mis piirkonna kasvava militariseerimise taustal on lubamatu," ütles EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini.

Samuti kinnitas EL, et Krimmi ebaseaduslik annekteerimine 2014. aastal on jätkuvalt rahvusvahelise julgeoleku otsene väljakutse. "Me kinnitame taas oma hukkamõistu rahvusvahelise õiguse rikkumise suhtes. Kertši silla ehitamine kujutab endast Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumist."

EL kordas avalduses toetust Ukraina iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele selle rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.

"Euroopa Liit ei tunnista Krimmi poolsaare ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt. Euroopa Liit jälgib olukorda pingsalt ja tegutseb koostöös oma rahvusvaheliste partneritega vastavalt," seisab avalduses.

Arutelu kestis mitu päeva

EL-i 28 liikmesriigi kõrged ametnikud on intensiivselt arutanud reaktsiooni alates nädalavahetusest, kui Vene patrullalused avasid Krimmi lähedal tule kolme Ukraina laeva pihta ja hõivasid need.

Mõned EL-i riigid, nagu näiteks Poola ja Eesti, soovinuks vastata viimasele intsidendile uute sanktsioonidega, milles oleks võidud kokku leppida ühenduse välisministrite kohtumisel järgmisel kuul.

Prantsusmaa ja Saksamaa EL-i Minski protsessi garantidena soovisid olla ettevaatlikumad.

"Aeg näitab," ütles eesistujariigi Austria välisminister Karin Kneissl teisipäeval. "Kuid need tuleb üle vaadata."

Poola peaminister Andrzej Duda rõhutas, et kui Venemaa vastu otsustakse täiendavaid sanktsioone rakendada, siis Poola toetab neid.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR, AFP-BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: