Riigikogu mõistis hukka Venemaa tegevuse Kertši väinas
Riigikogu võttis esmaspäeval vastu avalduse Ukraina toetuseks, milles taunivad Venemaa tegevust Musta ja Aasovi merd ühendavas Kertši väinas.
Avalduse algatajate hulgas oli 89 riigikogu liiget, seda toetas 79 saadikut. Avalduse vastu hääletanuid ei olnud.
"Riigikogu mõistab hukka Venemaa Föderatsiooni rünnaku Ukraina laevadele Kertši väinas ning Ukraina meremeeste haavamise ja kinnipidamise. Riigikogu rõhutab, et Venemaa peab viivitamata vabastama Ukraina laevad koos meremeestega ning võimaldama neil takistamatult liikuda Ukraina sadamatesse," öeldakse avalduses.
Avalduses kutsub riigikogu üles vaba laevaliikluse taastamisele Kertši väinas ja Aasovi merel, kõiki riike toetama Ukrainat tema territoriaalse terviklikkuse kaitsel ja järgima riigikogu üleskutset mõista hukka Venemaa agressioon suveräänse Ukraina vastu ning mitte tunnustama Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist.
Riigikogu toetab Euroopa Liidu ja NATO üleskutseid olukorra rahustamiseks ja pingete maandamiseks ning samas leiab, et kujunenud olukorras tuleb jätkata ja laiendada Venemaa vastu suunatud sanktsioone.
"Riigikogu on veendunud, et ainus lahendus püsiva rahu saavutamiseks on Venemaa poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni lõpetamine," märgitakse avalduse eelnõus.
Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul valmis avalduse tekst kõigi kuue fraktsiooni esindajate koostöös.
28. novembril teatas välisminister Sven Mikser, et soovib täiendavate sanktsioonide kehtestamist Venemaa suhtes Kertši väinas Ukraina laevade ründamise pärast.
President Kersti Kaljulaid tegi avalduse 27. novembril. Ta nimetas Venemaa rünnakut Ukraina sõjalaevadele sõjaks Euroopas ja kutsus rahvusvahelist kogukonda viivitamatult agressiooni hukka mõistma.
