Mis põhjusel pensionikindlustuse seadust muudetakse?

Kui eelnõu oli kooskõlastusringil, siis tuli hästi palju tagasisdet, kus tegelikult inimesed ei soovinud saada üksnes solidaarosa. Oli arvamus, et solidaarosa võib tingida olukorra, kus palgad võivad olla tegelikult suuremad, aga näidatakse väiksemana ja see võib tegelikult olla inimese tulevasele pensionile mitte kasulik.

Pensioni suurus sõltub ka teisest pensionisambast. Esimesest sambast oleks võetud ainult alampalgalt makstud sotsiaalmaksu arvesse, aga teisest pensionisambast oleks võetud arvesse tegelikult töötasult makstud sotsiaalmaks. Pärast arutelusid leidis sotsiaalministeerium, et tuleks 2037. aastast kaotada ära solidaarosa. Seda ettepanekut toetas ka sotsiaalkomisjon ja seetõttu jääks pensionisambasse osa, mille suurus sõltuks töötasust ja staažiosast.

Lõppetapp hakkaks kehtima 2021. aastast. Töötasu võetakse arvesse täpselt samade reeglite alusel nagu tänagi võetakse arvesse. Aga staažiosa arvestamisel lähtutakse mitte ajalisest perioodist, vaid miinimumpalgalt makstud sotsiaalmaksust. Kui inimene on töötanud vähemalt miinimumpalgaga või suurema palgaga, siis tema staažiosa suurus oleks üks, kuid uue valemi jaoks jagatakse mõlemad osad pooleks. Omakorda see parandab väiksema palgaga inimeste pensione.

Millised suuremad muutused veel lähemal ajal ees seisavad?

Muutub vanaduspension. Kui täna arvutatakse vanaduspensioni sünniaasta alusel, siis 2027. aastast kehtestatakse igaks kalendriaastaks uus vanaduspensioni iga. Vanaduspensioni ea kehtestab vabariigi valitsus ja see kehtestatakse vähemalt kaks aastat enne pensioniiga ja see ei tohi tõusta rohkem kui kolm kuud aastas. Aluseks võetakse viieaastane keskmine eeldatav eluiga. Valem on iseenesest tehniline, kuid tulevikus saavad need andmed kättesaadavaks sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel.

Kas olete prognoosinud kui palju see reaalselt võib hakata ühel hetkel pensioniiga tõstma?

Jah, me oleme prognoosinud, kuid esialgu on need ainult prognoosid. Kui 2027. aastal oleks meie prognoosi kohaselt pensioniiga 65 aastat ja üks kuu, siis aastal 2040 näiteks 66 aastat ja neli kuud.

See tähendab, et iga kehtestatakse kaks aastat ette ja viimase hetke üllatusi ei tohiks ühelegi inimesele tulla?

Jah, see ei ole kindalsti viimase hetke üllatus.

Miliseid muudatusi veel tuleb?

Kehtestatakse ka paindlik pension. Selles osas mingeid muudatusi ei ole viimasel teisel lugemisel sotsiaalkomisjonis olnud. Inimesed võivad minna, kas viis aastat varem vanaduspensionile või lükata oma vanaduspensioni edasi. Kui inimene läheks viis aastat varem pensionile, siis on seal erinevad staažinõuded. Kui ta läheb näiteks viis aastat varem, siis peaks tal olema staaži 40 aastat ja kui ta läheb näiteks üks aasta varem, siis oleks tal staažinõue 20 aastat ja vastavalt sellele muutuks ka tema pensionisuurus. Kuivõrd ta läheb varem, siis saaks ta iga kuu väiksemas suuruses pensioni, aga kui ta lükkab oma pensioni edasi, siis tema pension läheks suuremaks.

Kas see on nüüd süsteem, millega edasi minna väga pikka aega?

Me tahaksime küll loota, et see on see süsteem.