"Edgar Savisaare kohtuprotsessis on järgmine samm sel ajal, kui mina veel prokurörina tegev olen. See on 21. detsembril riigikohtust oodatav kohtumäärus, mis peaks meile andma selge viite, kas Savisaarega üldse kohtupidamine kunagi tulevikus jätkub või mitte," ütles Evestus.

Evestus selgitas, et küsimuse all on, kas see menetlus lõpetatakse riigikohtu poolt või jätkub maakohtus.

"Kui see maakohtus jätkub uuel aastal, siis mina prokurörina seal riikliku süüdistaja ülesandeid ei täida ja neid täidab üks mu kolleegidest. Kes see kolleeg nimeliselt on, seda on täna vara öelda. See on üks mu kolleeg süüdistusosakonnast. Minu kõrval on selles protsessis kogu aeg olnud ka kolleeg Põhja ringkonnaprokuratuurist Triinu Olev, kes selles protsessis ka jätkab. Prokuratuur kui institutsioon on kohtusaalis jätkuvalt esindatud ja laud tühjaks ei jää," märkis ta.

Evestuse hinnangul ei nõua uuel süüdistajal enda kurssi viimine 50 toimikuga väga palju lisaaega.

"Ma arvan, et kurssi viimine ei nõua eriti palju lisaaega, sest kohtuistungid ei jätku koheselt. Kui riigikohus teeb mingi otsuse, siis paari kuu pärast määrab maakohus järgmise istungi. Sel ajal on minu asendajal võimalik ka kõik asjaolud endale selgeks teha. Üks oluline nüanss selle juures on, et need 50 köidet materjali, mis süüdistaja on kogunud, on kohtusaalis minu poolt juba esitatud. Ma olen suure töö mitme kuu jooksul ära teinud. Ma olen kõik dokumentaalsed tõendid, sajad tunnistajad ära kuulanud," selgitas Evestus.

Tema hinnangul on uuel prokuröril jäänud kohtusaalis tööd teha paar tundi, misjärel jõutakse kaitsja tõendite ja kohtuvaidluseni. Evestus nentis, et selle protsessi puhul välja toodud mõistliku menetlusaja küsimus on igati asjakohane.

"Kui terve mõistusega seda kõrvalt vaadata, siis selline oht on olemas. Protsess osade süüdistatavate või Edgar Savisaare suhtes on sellisel kahtlasel pinnal. Me ei tea, mis tänasel päeval sellest edasi saab. Ega ka ringkonnakohus, kes tühistas maakohtu lõpetamise määruse, ei saanud sõnaselgelt öelda, et Savisaar on terve ja kõlbulik kohtus osalema, vaid palus pigem teha rida toiminguid selleks, et tuvastada, kas äkki on tegemist pahatahtliku kõrvalehoidumisega," ütles Evestus.

"Kui see protsess Savisaare suhtes kohtus jätkub, saab ta eelkõige jätkuma esimestel hetkedel nende asjaolude üle, mis puudutavad tema kohtusse ilmumist või mitte ilmumist ja tema tegeliku tervisliku seisundi veel täiendavat selgitamist," arvas ta.

Evestus märkis, et tema eemärk selles menetluses olekski edaspidi olnud see, et kui Edgar Savisaare suhtes ei ole lähikuudel võimalik selgust saada ehk kas protsessi on võimalik jätkata või mitte, tuleks nende süüdistatavate ettevõtjate suhtes kriminaalasi ära lahendada ühel või teisel viisil.

"Edgar Savisaare puhul eraldamise teel või lõpetamise teel, mis iganes. Oma ettepaneku 2018. aastal ma maakohtule juba tegin, et võiks eraldada ja ettevõtjatega lõpuni minna, kuid siis otsustati täiendava ekspertiisi kasuks. Minu jaoks on oluline ja prokuratuuri jaoks peaks olema oluline, et need ettevõtjad 2019. aastal jõuaksid otsuseni," ütles Evestus.

Evestuse sõnul on mõistliku menetlusaja möödumise temaatika selles protsessis kõlanud.

"Vandeadvokaat Aivar Pilv on selle välja toonud ja see on väga mõistlik küsimus, sest rahapesu menetlus on tõesti kestnud kaua. Eks kohus, kui Savisaare suhtes see menetlus jätkub, nendes küsimustes peab seisukoha kujundama. Mis puudutab ettevõtjatega seotud altkäemaksu episoode, siis need on saanud alguse aastal 2014 ja neis on mõistlik hakata otsuseni jõudma nüüd või vähemalt järgmise aasta jooksul. Siin ma ei ole nõus, sest see asi ei ole lihtsalt seisnud riiulil ning on mõistlik veel menetluses jätkata," ütles ta.

Evestus lükkas tagasi arvamuse, et tema ametist lahkumine võiks olla seotud konkreetselt Savisaare protsessiga.

"See ei ole seotud Savisaare protsessiga, sest sel hetkel kui lahkumine sai lõplikult otsustatud, ei sündinud Savisaare kohtuasjas ühtegi olulist lahendit või midagi, mis oleks mind kuidagi prokurörina kurvastanud või rõõmustanud. Lihtsalt selle protsessi viimase aasta kulg näitab seda, et ükski protsess ei pea tagasi hoidma inimeste otsuseid, sest selle protsessi kulgu, ajalist pikkust, on suhteliselt raske ette määrata ja seetõttu ma ei saa siduda ennast selle protsessiga täielikult," tõdes Evestus.

Evestuse sõnul oleks tal olnud hea meel, kui tänavu sügisel oleks sel protsessil jõutud kohtuvaidluseni, nagu 2017. aastal planeeriti.

"Kui see oleks kõik nii läinud, siis oleks olnud kõik ilus. Viimane aasta on olnud selle protsessi seisukohalt nukker," nentis ta.

Toomas Sildami pikka intervjuud Steven-Hristo Evestusega saab täismahus lugeda neljapäeva hommikul ERR-i uudisteportaalist.