OPEC+'i tõenäoline otsus kärpida naftatootmist viib taas selle hinnatõusule
Naftat eksportivate riikide ühendus OPEC+ teeb neljapäeval Viinis toimuval kohtumisel ilmselt otsuse, et nafta tootmist vähendatakse. Samm kergitaks nafta maailmaturu hinda, millest sõltub suuresti ka Venemaa majandus.
Kui novembri keskel langes nafta hind alla 60 dollari barreli eest, muutus Venemaa murelikuks.
"Nii tootjad kui ka tarbijad vajavad optimaalset hinda. Hind, mis just hiljuti oli ja mis praegu on, meile sobib - umbes 70 dollarit barreli eest. Selle juures on arvestatud, et meie eelarvekulud lähtuvad hinnast 40 dollarit barreli eest," kommenteeris Venemaa president Vladimir Putin.
Kui aga barrel maksab 40 dollarit, tähendab see Venemaa majanduse jaoks sisuliselt elu ja surma piiril kõikumist.
"Muidugi, kui te saate lisatulusid maailma naftaturult, siis see raha tugevdab meie "turvapatja". Sellepärast me oleme huvitatud, et nafta hinnad ei langeks 40 dollari juurde barreli eest. Küsimus on, milline tase on optimaalne. Meie jaoks on selleks tasemeks 60-65 dollarit barreli eest," selgitas Venemaa fondi energeetika ja finantside instituut energeetikaosakonna juht Aleksei Gromov.
Et see tase saavutada, leppisid kahe suurema naftaeksportija, Venemaa ja Saudi Araabia liidrid viimasel G20 tippkohtumisel kokku tootmise vähendamises, konkreetseid numbreid aga ütlemata.
"Kui OPEC+ riikides võetakse vastu otsus, et päevas vähendatakse tootmist 1,3-1,4 miljonit barrelit, siis ma usun, et see samm viib hinnad tagasi tasemele 70 dollarit barreli eest," prognoosis Venemaa kaubandus-tööstuskoja energeetikakomitee liige Rustam Tankajev.
Praegu toodetakse maailmas päevas umbes 92 miljonit barrelit naftat. Üle kümme protsendi sellest mahust kulub USA-le, kes ei kavatse OPEC+ kokkuleppega liituda.
"USA lähtub alati ainult oma rahva huvidest. Nad ei mängi ühismängu, kui nad sellega midagi ei teeni. Ja siin on valik lihtne. Kas me oleme samuti solvunud ja loobume tootmise vähendamisest? Kuid siis võib hind kukkuda 30-40 dollari juurde barreli eest. Või me võtame enda kanda oma osa, kuid anname endale aru, et koos USA-ga oleks meil palju lihtsam," tõdes Venemaa energeetikajulgeoleku fondi peadirektor Konstantin Simonov.
Toimetaja: Merilin Pärli