Eestis on ligi 8600 last läkaköha vastu vaktsineerimata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna lastehaigla.
Tallinna lastehaigla. Autor/allikas: ERR

Lätis suri novembris kolmekuune vaktsineerimata laps läkaköha tüsistusse, Eestis jääb viimane sellest haigusest tingitud surmajuhtum 2007. aastasse, kuid ägedate köhahoogudega kulgeva tõve vastu on vaktsineerimata 8599 last.

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova rääkis ERR-ile, et Eestis ja Lätis tehakse läkaköhavaktsiini veidi erineva graafikuga: Lätis vaktsineeritakse neid alates teisest elukuust, Eestis aga saavad imikud esimese doosi kolmekuuselt.

Eestis oli viimane läkaköhast tingitud surmajuhtum 2007. aastal. Novembrikuist juhtumit, kus kolmekuune vaktsineerimata laps Lätis läkaköha tüsistuste tõttu suri, uurib Filippova sõnul Läti tervisekaitseinspektsioon.

Eestis on eelmise aasta lõpu seisuga 8599 ühe- kuni 14-aastast last, kes on selle haiguse vastu vaktsineerimata. Seega on kaitsesüstita 4,3 protsenti lastest.

Läkaköhasse haigestumine vähenes tunduvalt pärast seda, kui 2012. aastal lisati immuniseerimiskavasse läkaköhavaktsiini lisadoos 15-16-aastastele. Kokku on läkaköhavaktsiini vaja teha kuus korda: kolme-, 4,5 ja kuuekuuselt ning kahe-, kuue-seitsme- ning 15-16-aastaselt.

Praeguse seisuga on ligi 94 protsenti kaheaastastest saanud kolm vajalikku vaktsiinidoosi, kuuendat korda ehk 15-16-aastaselt vaktsineerituid on aga vaid 67 protsenti.

Sel aastal on oktoobrikuu seisuga Eestis läkaköhasse haigestunud 44 inimest.

WHO hoiatas mõne päeva eest, et üle maailma on kasvanud haigestumine leetritesse. Põhjusena tõi terviseorganisatsioon välja liiga madala vaktsineerituse taseme. Eelmisel nädalal kirjutas Soome meedia, et leetrid diagnoositi ühel Soome koolieelikul.

Tänavu Saaremaal tekkinud leetrite puhang piirdus kaheksa haigestunuga ning Filippova sõnul pole uusi juhtumeid pärast seda Eestis tulnud.

"Siinkohal on mõistlik mainida, et MMR-vaktsineerimise (mumpsi-leetri-punetiste liitvaktsiin - toim) hõlmatus on laste seas kõrge - vanuserühmas 2-14 aastat on see 95 protsenti," lausus ta.

Sotsiaalministeeriumis valminud immuniseerimiskava määruse muutmise eelnõus on kirjas, et nakkushaigustest, mille vastu vaktsineeritakse, on kõige tõenäolisemad leetrite puhangud. Leetrite korral tuleb ohustatud isikud vaktsineerida maksimaalselt 72 tunni jooksul.

Seejuures näeb eelnõu ette, et kui mõni nakkushaigus hakkab epideemiliselt levima, võib ohustatud isikuid vaktsineerida terviseameti varus olevate vaktsiinidega, mis on mõeldud immuniseerimiskava täitmiseks. Olemasolevaist varudest võib aastas ära kasutada kuni 500 vaktsiinidoosi.

Juba sünnitusmajas tehakse lastele K-vitamiini süst, et vältida võimalike verejooksude ja verevalumite teket. Nimelt on vastsündinute K-vitamiini tase väga madal, sest platsenta kaudu jõuab seda nendeni vähe ning baktereid, mis K-vitamiini sünteesivad, nende soolestikus veel pole. Ka rinnapiimas on seda vitamiini vaid vähesel määral. Kui vitamiinisüst sünni järel tegemata jätta, püsib oht verejooksu tekkeks kas nahal või siseorganeis kuni kuuenda elukuuni.

Leidub aga lapsevanemaid, kes ka sellest süstist keelduvad. Lätis suri sealse rahvusringhäälingu andmetel novembris ajuverevalumi tagajärjel vastsündinu, kellele ei olnud K-vitamiini manustatud. Kui palju on Eestis vanemaid, kes vastsündinule K-vitamiini süstida ei luba, pole paraku teada. Terviseamet selle kohta andmeid ei kogu, sest tegu pole vaktsiiniga, ning ka haigekassa ei osanud seda öelda.

"Nimelt puudub selline tunnus või kood, mille alusel seda eristada ehk raviarvele arstid seda eraldi märgi. On olemas küll mõned vaktsineerimiste koodid, kuid K-vitamiini ja ka B-, D- ja teiste vitamiinide kohta andmed puuduvad," selgitas haigekassa peaspetsialist Vivika Tamra. "Üldiselt on süstimine selline elementaarne protseduur, mis sisaldub haiglas olles voodipäeva hinnas ja perearsti puhul pearaha sees."

Irina Filippova märkis, et kui mõni vaktsiin on õigel ajal jäänud tegemata, saab vaktsineerida ka hiljem – tähtis on, et laps oleks haiguste eest kaitstud.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: