Eestis haigestus kolme kuuga leetritesse rohkem inimesi kui mullu kogu aastaga
Kui eelmisel aastal haigestus Eestis leetritesse kümme inimest, siis tänavu on jaanuarist märtsini nakatunuid juba 11.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas esmaspäeval, et esialgsetel andmetel kasvas leetritesse haigestumine maailmas aasta esimeses kvartalis mullu sama ajaga võrreldes 300 protsenti ning paljudes riikides on leetripuhangud.
Ka Eestis näitab terviseameti statistika leetritesse haigestumise sagenemist; sel aastal on Eestis olnud juba 11 leetritesse nakatumise juhtu.
Neist seitsmel juhul oli haigus sisse toodud Egiptusest, Sri Lankalt, Ukrainast ja Venemaalt, kolm inimest nakatusid kokkupuute järgselt ja esines ka üks kohalik haigusjuht. 11 haigusjuhust viis olid Tallinnas, ülejäänud Harjumaal, Pärnumaal, Tartumaal ja Saaremaal.
"Muretsemiseks on põhjust, sest leetrite ebasoodsa olukorra taustal nii Euroopas kui ka maailmas ei ole välistatud uute leetrite haigusjuhtude sissetoomine Eestisse ja haiguse kohalik levik," ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova ERR-ile.
Eelmisel aastal oli leetrijuhtumeid Eestis kümme, neist kaheksa inimest nakatus Saaremaal, aasta lõpus lisandus aga veel kaks haigusjuhtu, kui vaktsineerimata ema ja laps nakatusid leetritesse reisil Taisse.
Leetreid tekitav viirus on väga nakkav: pärast kokkupuudet haige inimesega nakatub sajast mittepõdenud ja vaktsineerimata inimesest kuni 98. Haige on nakkusohtlik neli kuni viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Peiteperiood kestab seite kuni 21 päeva, keskmiselt 10 päeva.
Haigusnähud on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik, valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud. Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Teisel päeval levib lööve kehale ja kätele ning kolmandal päeval peopesadesse ja jalataldadele. Kuuendal kuni kümnendal päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Palavik püsib lööbimise lõpuni.
Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik. Haigus võib lõppeda surmaga.
Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.
Lapsi vaktsineeritakse Eestis ühe- ja 13 aastaselt MMR-vaktsiinidoosiga, mis annab pikaajalise kaitse leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. MMR vaktsineerimised on lastele tasuta.