Tallinna kooliõdede tööandja, SA Tallinna Koolitervishoid juhi Kädi Lepa sõnul on kooliõdede mure number üks hetkel leetrid.

"Rahvusvahelised hoiatused on väljas, olukord on murettekitav, kuid umbes kümnendik lastest on vaktsineerimata. Seda on kaks korda lubatust rohkem," ütles Lepp. "Üle 300 vaktsineerimata õpilase võib tunduda esmapilgul talutava numbrina, kuid see on ainult Tallinna näitaja ja ning see pole absoluutnumber, vaid iga aastane vaktsineerimata jäävate laste arv." 

Kooliõdede üks paljudest tööülesannetest ongi tegelda just õpilaste vaktsineerimise ja vaktsineerimisinfo kogumisega.

Audentese erakooli kooliõde Zinaida Kendra ütles, et ka selles koolis ei erine pilt keskmisest kuigivõrd.

"Käesoleval õppeaastal ei ole lapsevanema keeldumise tõttu leetrite-mumpsi-punetiste vastu üldse vaktsineeritud 31 õpilast 384-st ehk 8,1 protsenti," sõnas Kendra.

Kuigi vaktsineerimise vajalikkus on viimasel ajal sagedasti kõneaineks, näitab kooliõdede praktika, et see teadmine ei ole veel vajalikule hulgale lapsevanematele kohale jõudnud. Seepärast koostasid nad avaliku pöördumise, kus tänasid neid lapsevanemaid, kes on mõistnud, et raskete haiguste vältimiseks on vaja lapsi vaktsineerida.

"Paraku ei ole teid juba aastaid piisavalt, et garanteerida koolides rahvusvaheliselt tunnustatud vajalik vaktsineerimise tase, kus leetrite-mumpsi-punetiste vastu oleks kaitstud vähemalt 95 protsenti lastest," seisab pöördumises. "Maailma Tervishoiuorganisatsioon hoiatas Eestit juba kaks aastat tagasi, kui see näitaja oli langenud 91,5 protsendini."

13-aastaselt on lastel aeg saada leetrite-mumpsi-punetiste kordusvaktsiin. Lõppenud aastal vaktsineeriti Tallinna koolides leetrite-mumpsi-punetiste vastu 3435 õpilast, samas kui keeldujaid oli 315.

"Nende vahele jäävad veel lapsed, kelle vanemad ei ole otsesõnu keeldunud, kuid ei ole suutnud ka otsust langetada. Seda on liiga palju. See on ohtlik nii kaasõpilastele, keda meditsiinilistel näidustustel ei saa vaktsineerida, veel vaktsineerimata vastsündinutele, kui ka teadmatusest vaktsiini toimeta jäänud täiskasvanutele," kirjutasid kooliõed.

ÜRO hoiatas möödunud aasta lõpus, et leetrite esinemissagedus on kasvanud 30 protsenti. Sel kuul kordas ÜRO hoiatust ja teatas, et maailm seisab globaalse leetrite puhangu ees, mis võib olla laastavate tagajärgedega ja seda ka Euroopas. Samal ajal levib Eesti lastevanemate seas kooliõdede teatel suhtumine, et leetrite puhul on tegemist kerge nakkushaigusega, mille vastu lapse kaitsmine ei ole eriti tähtis.

"Leetrid ei ole kuhugi kadunud ja tuletame lastevanematele meelde, et leetrid on väga kõrge nakatumisega  viirusnakkus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena. Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit," selgitasid kooliõed.

Leetrid levivad piisknakkusena haige köhimisel või aevastamisel. Leetrite peiteaeg on 7-18 päeva, aga keskmiselt 10 päeva. Lähikondlased, kes ei ole haigust põdenud ega ka leetrite vastu vaktsineeritud, tuleks haigest eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida.

Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on lapsi õigel ajal vaktsineerida. Lapsi vaktsineeritakse üheaastaselt perearsti juures ja revaktsineeritakse 13-aastaselt koolis.

"Kunagi ei ole hilja  alustada või jätkata vaktsineerimist. Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem, kuid iseseisvalt ainult teatud piirini. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta," rõhutasid kooliõed. "Ärge jätke oma lapsi ilma kaitsest, mis on ühe jah-sõna kaugusel!"