Eesti ja Venemaa leppisid kokku kaitseatašeede taaslähetamises
Eesti ja Venemaa diplomaadid on saavutanud kokkuleppe kaitseatašeede taaslähetamises mõlemasse riiki.
Äsja saavutatud kokkuleppest kaitseatašeede riikilubamise kohta teatas esmaspäeval antud pressikonverentsil Vene suursaadik Aleksandr Petrov ning seda kinnitas hiljem ka Eesti välisministeerium.
"Eesti on esitanud Venemaale noodiga taotluse Eesti kaitseatašee lähetamiseks Moskvasse ja sellele on saadud positiivne vastus. Venemaa omakorda on küsinud Eesti aktsepti oma kaitseatašee lähetamiseks Tallinna ja saanud samuti positiivse vastuse. Protsess Eesti kaitseatašee lähetamiseks on käimas ja teavitame kui protseduurid on lõppenud," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova esmaspäeval BNS-ile.
Eesti saatis Venemaa kaitseatašee riigist välja tänavu märtsi lõpus vastuseks Salisbury keemiarünnakule, mille käigus Vene luureteenistused olid mürgitanud oma poolt vahetanud endise kolleegi Sergei Skripali ja tema tütre.
Sarnaselt saatsid Vene diplomaate oma riigist välja enamus Euroopa Liidu ja NATO riike. Sellele vastas Venemaa Eesti kaitseatašee väljasaatmisega 30. märtsil.
Eesti saatkonna avamisega võiks kaasneda visiit
Vene suursaadik Petrov märkis veel, et Eesti Moskva-saatkonna renoveerimisejärgne avamine annaks hea põhjuse kõrgetasemeliseks visiidiks Venemaale.
"Nii palju kui mulle teada, siis on Eesti saatkonna restaureeritud hoone avamine Moskvas kavandatud pärast 3. märtsi (kui toimuvad riigikogu valimised - BNS) ja minu andmete kohaselt kaalutakse Eesti poolel variante, millisel kujul võiks Eesti olla selle üritusel esindatud," rääkis Petrov.
Tema teada pole siiski Eesti seni sellekohast otsust vastu võtnud. "Aga ilmselt oleks see hea põhjus, et saata Moskvasse piisavalt kõrgel tasemel delegatsioon," märkis Petrov.
Eesti välisministeerium jäi Vene suursaadiku sõnade kommenteerimisel vaohoituks. "Avamisega seonduv selgub siis, kui renoveerimistööd Moskva saatkonnas on lõpule viidud," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova.
Vene suursaadik viitas oma esinemises ka sellele, et tänavu maisse oli kavandatud peaminister Jüri Ratase visiit Venemaale, kuid siis otsustas Eesti külaskäigu ära jätta.
Ratas loobus Venemaal Krasnojarskis toimuvate Eesti kultuuripäevade külastamisest pärast seda, kui märtsisi sai teatavaks, et Vene endise luuraja Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamise taga Ühendkuningriigis olid Vene eriteenistused ning enamus Euroopa riike, sealhulgas ka Eesti, vastas sellele Vene diplomaatide väljasaatmisega.
Eesti Moskva-saatkonna kompleksi ehitus- ja renoveerimistööd peaksid aastavahetuseks valmis saama. Saatkonna renoveerimiseks oli algselt planeeritud ligi 22 miljonit eurot, kuid novembris selgus, et selle maksumus jääb kahe miljoni võrra väiksemaks.
Eesti ja Venemaa kaaluvad piiriäärsetele elanikele viisalihtsustust
Eesti ja Venemaa on alustanud konsultatsioone, et leida võimalus piiriäärsetele elanikele viisalihtsustuse pakkumiseks, kuid Eesti ootab enne lõplikku otsuse tegemist ära naaberriikide kogemused samasuguste lepete rakendamisel.
"Möödunud nädalal leidsid Tallinnas aset Eesti-Vene konsulaarkonsultatsioonid, kus ühe teemana oli arutluse all Euroopa Liidu – Venemaa viisalihtsustuslepingu rakendamine, sealhulgas ka see, kuidas lihtsustada piiriäärsete elanike viisarežiimi. Konsultatsioonide õhustik oli hea ja kummagi riigi ametkonnad jätkavad võimalike lahenduste kallal tööd," ütles välismnisteeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova esmaspäeva BNS-ile.
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov ütles esmaspäeval antud pressikonverentsil, et Vene pool tegi konsutltatsioonidel ettepaneku lahendada küsimus samamoodi nagu selle on korraldanud Läti ja Venemaa. Tema sõnul ei lubanud Eesti siiski sel teemal kiiret vastust anda.
Kamilova sõnul tühistas valitsus 2008. aastal piiriäärsete alade elanike lihtsustatud piiriületuse korra, kuna see oli vastuolus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu määrusega ja edaspidi jätkus tavaline viisarežiim.
"Valitsus arutab piiriäärsete alade elanike lihtsustatud piiriületuskorra võimalust uuesti siis, kui on selgunud naaberriikide kogemused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1931/2006 rakendamisel, mis annab õiguse sõlmida kahepoolseid lepinguid piiriäärsete alade elanike lihtsustatud piiriületuseks," ütles välisministeeriumi esindaja. Tema sõnul on Venemaa sõlminud piiriäärsete alade elanike liikumise lihtsustamiseks kahepoolsed lepingud Norra ja Lätiga, Poola on mõni aeg tagasi samasuguse lepingu peatanud.
Piiriäärseteks elanikeks loetakse kavandatava kokkuleppe kohaselt piirist kuni 50 kilomeetri kaugusel elavaid inimesi.
Allikas: BNS