Analüütikud: Kaljulaidi Moskva-visiidi tähenduse annavad peetud kohtumised ({{commentsTotal}})

Kadri Liik.
Kadri Liik. Autor/allikas: ERR

President Kersti Kaljulaidi peatse Moksvas-käigu tulemus oleneb väga palju sellest, kellega ta seal kohtub ning millise tähenduse need kohtumised saavad, ütlesid ERR-iga neljapäeval vestelnud analüütikud Kadri Liik ja Karmo Tüür.

"Selliste visiitide edu või ebaedu sõltub sellest, kuidas see koreograafia seal on korraldatud: mida ta teeb, kus, kuidas, kellega, millises kontekstis, millist sõnumit kommunikeerides. Kas üht kohtumist balansseerib teistsugune. Kogu oma käitumise ja kohtumiste koreograafiga saadad mingi sõnumi välja ja see sõnum võiks olla hästi läbi mõeldud," ütles Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Liik.

Presidendi kantselei teatas neljapäeval, et Kaljulaid sõidab 18. aprillil töövisiidile Moskvasse, kus avab renoveeritud ajaloolise Eesti saatkonnahoone.

Liigi sõnul on oluline, kas president osaleb Moskvas ainult saatkonnahoone avamisüritusel või on ta veel mingeid kohtumisi, näiteks Vene kodanikuühiskonna esindajatega. "Ma arvan, et neid (kohtumisi) tuleks valida osavalt - kui kohtuda radikaalse opositsiooniga, siis seda võtab Kreml kui märki. Kui meeleheitlikult otsida kohtumisi võimukandjatega, siis see saadab teistpidi natuke halva sõnumi. Aga seal on olemas loovad kolmandad võimalused, mida saaks kasutada väga nupukalt," rääkis Liik.

Visiidiga antavate sõnumite tähtsust rõhutas ka politoloog Tüür. "Asja positiivne sõnum on see, et Eesti pool viskab palli Vene poolele, et meie oleme valmis suhtlema - kuidas te reageerite? Ja siis on olemas teine pool, võimalik negatiivne pool, ehk millise informatsioonilise taustaga see kaetakse. Me peame olema valmis erinevateks stsenaariumideks," rääkis Tüür.

Karmo Tüür. Autor: ERR

Tema sõnul on tõenäoline, et Eesti president annab Moskvas mitmeid intervjuusid. "Ja nüüd on oluline, millise sõnumi ta seal ütleb ja kas ta suudab selle agenda ise üle võtta ja näidata, et ma tulin siia sellepärast, et... Või täidetakse agenda kellegi teise poolt," selgitas politoloog.

Küsimusele, kas Kaljulaidi Moskvas-käigu ajal võiks ta saada kutse kohtumiseks Vene presidendi Vladimir Putiniga, ütles Liik, et ei usu seda. "Ma oleks üsna üllatunud, kui ta seda teeks, mulle tundub, et antud hetkel on see vähetõenäoline. Aga kui kutse peaks tulema, siis loomulikult tuleb see vastu võtta. Teisiti oleks see ebaviisakas," rääkis Liik.

Tüür soovitas võimalikku kohtumist Vene liidriga vaadata teisest aspektist. "Pöörame nüüd selle olukorra ümber. Kujutame ette, et Vladimir Putin tuleb Eestisse, avama Tallinnas Vene saatkonnas mingisugust mälestustahvlit või mis iganes," rääkis Tüür. "Nüüd on üüratult oluline see, kas on visiit ja kohtumine või on visiit ja mittekohtumine - need on kaks täiesti erinevat sõnumit. Kui Putin saabuks Eestisse, käiks saatkonnas ära, avaks mingisuguse toa või mälestustahvli ja ei kohtuks mitte kellegiga, siis on see väga selge signaal, et ma tegelikult ei soovi teiega suhelda. Kui ta tuleb ja kohtub, siis see on täiesti teine kontekst," tõdes Tüür. Ta rõhutas siiski, et see, mis Moskvas juhtuma hakkab, on veel teadmata.

Liik usub siiski, et ehkki Kaljulaid ei pruugi saada kõige tähtsamat kohtumist, täidab Venemaa protokollilise miinimumi ja saadab piisavalt kõrge esindaja saatkonna avamisüritusele.

"Ma arvan, et tõenäoliselt juhtub nii, et kutsutakse meie eest vastutav (Vene) asevälisminister. Ja tema suure tõenäosusega võib ka tulla. Ja see oleks protokolliliselt viisakas, ei midagi väga suurt, ei midagi liiga väikest," rääkis Liik. "Ma arvan, et ka venelastel endil ei ole praegu mingit huvi käituda silmatorkava ebaviisakusega. Ma arvan, et oma protokollilise kohustuse nad kindlasti täidavad ära," lisas ta.

Küsimusele, kas presidendi visiidi pärast tasuks mures olla, leidsid nii Tüür kui Liik, et selleks pole põhjust.

"Muretsemine on üsna tühine ja tulutu tegevus. Me peame olema teadlikud võimalikest tagajärgedest, me peame läbi arutama, et mis teha juhul, kui. Kui näiteks sellele visiidile õmmeldakse külge selline ja teistsugune kontekst välisjõudude poolt. Aga sellel on olemas presidendi vastav kontor, kes sellega tegeleb," leidis Tüür.

"Ma täiesti usun, et meie välisministeerium ja suursaadik Margus Laidre suudavad selle maitsekalt korraldada," ütles Liik. "Mina soovitaks selliste asjade pärast üldse vähem muretseda Eestis. Venemaal käimistest tehakse alati väga dramaatiline küsimus, mida see ei pea olema. On oluline mitte saata mingeid valesid sõnumeid, aga me tuleme sellega toime. Ja ei ole vaja iga käiku nii väga üle dramatiseerida," rääkis ta.

Liik lisas, et tema meelest oli (peaminister Jüri) Ratase 2017. aasta kevadel tehtud visiit Peterburisse, Jaani kirikusse väga hästi korraldatud. "Kõik oli paigas ja ikkagi Eestis noriti selle kallal. Ma nagu ei saa sellest aru. Niisugune ülepinge panemine sellisele teemale - tegelikult see ajabki inimesi krampi ja siis nad võivadki teha midagi maitsetut. Kui asi on loomulik ja lihtne, siis ma arvan, et me saame sellega väga ilusasti hakkama," ütles Liik.

Paet: külaskäiku võiks kasutada kontakti loomiseks Vene liidritega

Endine välisminister Urmas Paet kirjutas sotsiaalmeedias, et ehkki kahe riigi suhted on keerulised, peaks mingigi suhtlus naaberriikide juhtide vahel olema elementaarne.

"Paraku pole seda aastaid olnud. Seega tuleks eelseisvat pidulikku sündmust kasutada ka selleks, et Eesti ja Vene riigijuhtide vahel kontakt luua. Suhelda tuleb naabritega ka keerulistel aegadel ja mitte kõige mugavamatel teemadel. See eeldab muidugi valmisolekut mõlemalt poolelt," märkis paet.

Viimati külastas Venemaad president Toomas Hendrik Ilves 2011. aastal, kui käis Peterburi Jaani kiriku taaspühitsemisel.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: