E-residentsuse valge raamat seab sihiks turvalisuse, kuid tööriistu ei sõnasta
E-residentsus 2.0 valge raamat seab üheks põhieesmärgiks, et projekt peab muutuma turvalisemaks, kuid konkreetseid tööriistu, kuidas kontrolli parandada ja rahapesu ennetada, praegu veel sõnastatud pole.
Raamat sisaldab 49 ettepanekut e-residentidele pakutavate teenuste, nende kontrolli ja riskide maandamise kohta. Need koostati koos käinud töögruppide arvamuste põhjal, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Majandusminiseerium vaatab, kellega koos nad saavad need 49 konkreetset punkti ellu viia. Aga tegelikult ei ole see mitte ainult teekaart, vaid üha rohkem ka ideekaart, sest me näeme, et kogu töö ja töötamine maailmas globaalselt muutub. Ja see ei ole e-residentsus 2.0 teema, aga arvan, et 3.0 teema kindlasti," rääkis president Kersti Kaljulaid.
Ta lisas, et selline tööstuasjastu mudel, kus inimesel oli koduaadress ja tööaadress ning tööaadressi järgi ta maksis makse ja koduaadressi järgi sai kõikvõimalikke sotsiaalseid teenuseid, ravikindlustust ja haridust, hakkab vaikselt minevikku vajuma.
Teisisõnu võiks Eesti presidendi sõnul muutuda tulevikus esimeks riigiks maailmas, mis suudab maailmakodanikele pakkuda maksude eest riiklike hüvesid. Kuid teisipäevaks valmis saanud raamatu pooled ettepanekud räägivad programmi turvalisuse tõhustamisest. Reaalsed tööriistad sellise sõela tihendamiseks on valges raamatus vaid tunnetatavad.
"See on tunnetatav ja loodamegi näha edaspidi, mis samme ja kes tegema hakkavad. Meie vaatame ju finanstsektoris juhte, et kas juht üldse võib finatssektoris tegeleda, ja siis võiks mõelda, et kas e-resident võib Eestis üldse e-resident olla. Võib-olla võiks selliseid preventatiivseid meetmeid täna veel rohkem mõelda ja see annaks tulevikus võib-olla n-ö probleemivabamaid e- residente Eestile," ütles finantsinspektsiooni õigusosakonna juhataja Siim Tammer.
Pankade jaoks on aga e-resident endiselt isik, kes reaalset tegutseb mujal ja kasutab Eestit ära vaid raha liigutamiseks, meie majandusse panustamata. Pankade tööd e-residentsus 2.0 lihtsamaks ei tee.
Eesti Pangaliidu rahapesutõkestamise toimkonna juht Aivar Paul märkis, et väga suurel osal e-residentsuse huvilistel seost Eestiga ei ole ja pigem huvitabki neid see platvorm ja võimalus ajada lihtsasti asju.
"Ja siin nüüd tulebki küsimus sellest, et kas ja kui palju on konkreetsed pangad valmis panustama, kuna seda tüüpi kliendid vajavad rohkem panustamist. See on paratamatu, et aru saada, kes see klient on, millega ta tegeleb. E-residentsus ise meile seda vastust ei anna," selgitas Paul.
Valge raamat seab programmi eesmärgiks, et e-residente pool Eestisse toodud tulu võiks igal aastal kahekordistuda.
Toimetaja: Karin Koppel