Ida-Virumaal on riigigümnaasiumide alternatiiviks vaid kaks maakooli ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Ida-Virumaal jääb pärast riigigümnaasiumide avamist alles vaid kaks eestikeelset gümnaasiumi ning mõlemad asuvad maakohas. Kuna riigigümnaasiumides on eestlased vähemuses, siis riigihalduse ministri Janek Mäggi hinnangul ei muuda koolireform venelasi eestlasteks, vaid vastupidi, kohalikud koolijuhid on aga teist meelt.

Riigihalduse minister Janek Mäggi rääkis veebisaates "Otse uudistemajast" Indrek Kiislerile, et Jõhvis riigigümnaasiumi külastades sai ta teada, et Ida-Virumaal riigigümnaasiumide süsteemist eestluse arendamisel abi pole.

"Seal juhtub selline asi, et nendest väikesest arvust eestlastest selle protsessi tulemusena, kui kõik koolid oleks n-ö eestikeelsed, toimub tegelikult vastupidine asi. Nendest eestlastest saavad kohapeal venelased, sest vene keelt kõnelevate laste hulk on juba praegu eesti koolides väga suur," ütles Mäggi.

Jõhvi gümnaasiumi direktor Tatjana Ait märkis, et videot oli huvitav lugeda ja vaadata.

"Oli imelik tunne, sest ma tean täpselt, et ma pole kordagi seda isegi mõelnud. Ja ma tean täpselt, et minu maja inimesed - nii õpilased kui õpetajad-töötajad -teavad täpselt, et see on lihtsalt võimatu. Ja see, et minister räägib üht ja pärast teist, ongi tema õigus," sõnas Ait.

Tuleval aastal avatakse riigigümnaasium Kohtla-Järvel. Linna ainsa eestikeelse gümnaasiumi hoolekogu pikaaegse juhina arvab Eduard Odinets, et segakoolid on selles piirkonnas ainuõige valik.

"Kui meie viime oma lapsed sealt koolist ära, kui me ei lähe sinna tööle, kui me kardame asja, mida veel ei ole olemas, siis me ise kujundame sellist olukorda, kus seal ei ole eestlasi ja kus ei ole eestikeelset kooli," lausus ta.

Poja emana varsti gümnaasiumivaliku ees olev Piret Niglas nentis, et riigigümnaasiumid ei arvesta sellega, et on olemas vanemad, kes soovivad, et nende lapsed õpiks eestikeelses koolikeskkonnas. "Me muutume nüüd ei millekski. Sisuliselt puudub ju eestimeelne kool. See on kõige suurem probleem - ei ole seda eestimeelset kooli, kuhu last saata," ütles Niglas.

Haridusminister Mailis Reps nentis, et alles otsitakse lahendust, kuidas ennast tunneks hästi kõik kogukonnad.

"Me peame ühiselt aru saama, et ka meie venekeelne kogukond saaks praktiseerida eesti keelt. Ja kui me hoiame selle eesti - küll väga väikese -kogukonna eraldi, siis kust see praktika tuleb. See ongi selline kahetine olukord, kus me räägime kahekeelsetest koolidest, aga eesti enda kogukond on pigem murelik, kuidas see toimima hakkab," sõnas Reps.

Tatjana Ait ütles, et see, mis keeles käib õppetöö, on teine asi, aga noored peavad omavahel suhtlema.

"Ja nad kunagi ei hakka valima, et ma suhtlen vabal ajal ainult eestlaste seas eestlastega ja venelased venelastega. Ei tule sellist asja kunagi. Kui see toimib ja nad nii suhtlevad huviringides ja huvitegevuste, miks me peame siin seda eraldama," ütles ta.

Toilas ja Iisakus asuvate eestikeelsete maagümnaasiumide direktorite sõnul on nad valmis kõik soovijad vastu võtma. Praegu õpib gümnaasiumiosas Iisakus 29 ja Toilas 39 õpilast.

"Praegu me kuuleme päris palju huvist meie kooli vastu, seoses sellega, et Toila gümnaasium on jäänud üheks vähesteks puhtalt eestikeelseteks gümnaasiumideks Ida-Virumaal. Meie õpilastel ei ole olnud eriti suurt huvi Jõhvi gümnaasiumisse minekuks," tõdes Toila gümnaasiumi direktor Signe Ilmjärv.

Riigigümnaasiumide populaarsust vähendab Ida-Virumaal seegi, et riigieksamite tulemuste põhjal pole Jõhvis näidatud häid õppetulemusi

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: