Iga kümnes vene laps Eestis käib eesti koolis. Ida-Virumaal torkab see eriti silma, sest eestlaste arv Ida-Viru linnades on märkimisväärselt vähenenud. Viimase kümne aastaga on Ida-Viru suurtest, valdavalt venekeelsetest linnadest Narvast, Kohtla-Järvelt ja Sillamäelt lahkunud 1641 eesti inimest.

Eestlased on Ida-Virumaal väike vähemus. Emakeelena kõneleb eesti keelt iga viies kohalik inimene. Kogu Eesti pilt on sisuliselt vastupidine: vene keelt kõneleb kodus kümnest eestimaalastest kolm.

Oleme aastaid muretsenud oma venelaste pärast, nüüd on aeg kaasa elada eestlastele idas. Praeguseks on selge, et eestlusest ja eesti koolist kujuneb kohaliku eestlaskonna jaoks eelolevate riigikogu valimiste põhiküsimus.

Praegu on tulipunktis Kohtla-Järve Järve gümnaasium, eestikeelne nn torukool, kus õpivad lapsed esimesest 12. klassini. Järgmisel aastal tuleb gümnaasiumiõpilastel minna riigigümnaasiumisse, kuhu tulevad ka vene noored. Eesti põhikool arusaadavalt jääb. Sama ootab paari aasta pärast ees Narva Eesti Gümnaasiumit.

Kas see on suur õnnetus, kas see on eestluse lõpp? Ei, ei ole. Seda juhul, kui haridusmuudatused on kogukonnaga läbi räägitud ning eesti keele säilimine ja areng tagatud. Praegu paistab, et Kohtla-Järvel on nii linnavalitsusel kui ka riigil, uuel kooliomanikul, osa tööst tegemata jäänud.  

Arusaadavalt peab uuel gümnaasiumil olema oma eriti põnev õppekava ja tööpõhimõtted, mis muu hulgas loovad eestikeelse keskkonna. Need vene noored, kes gümnaasiumisse tulevad, õpivad valdavalt eesti keeles ja seda peab kool reaalselt tagama. Kindlasti ei ole mõistlik eestlasi ja venelasi lahus hoida ja näiteks bioloogiat õpetada eesti keeles eestlastele ühes klassiruumis ja kõrvalruumis õpetada keemiat vene noortele, aga ka eesti keeles.

Riigigümnaasium Ida-Virumaal nõuab eriti tugevat ja visiooniga direktorit ning tugevat õpetajaskonda. Gümnaasiumi mõõt on hariduse kvaliteet.

Kahjuks ei ole loodavatel gümnaasiumitel teadaolevalt selgeid kontseptsioone ja seetõttu on kohalike eestlaste mure igati põhjendatud. Teadmatus tekitab ebakindlust ja hirmu.       

Mis puudutab kohalikku eestlust, siis ei ole kellelgi, ka kohalikul venekeelsel elanikkonnal kindlasti midagi selle vastu, et piirkonda asub elama rohkem eestlasi, kuuleb rohkem eesti keelt, saab käia eesti teatris ja kontserdil. Kuidas seda saavutada, see nõuab ühist arutelu ja seejärel järjekindlat tegutsemist. Kohaliku eestluse edendamist toetab iga vähegi mõistlik poliitik. Ideed peavad tulema kohapealt.

Ida-Virumaal on kogukondade piirid siiski juba hägustumas. Vene emakeelega noorte eesti keele oskus on aina parem ning suhtlemine noortega esimeses kohalikus riigigümnaasiumis Jõhvis kinnitab, et eesti-vene probleem on pigem vanemate, mitte noorte probleem. Eesti-meelsuse vähesuses ei saa ma neid noori, kellega olen rääkinud, kuidagi kahtlustada. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.