Mure eestikeelse hariduse pärast Ida-Virumaal tõi lapsevanemad kokku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Mare Roosileht
Mare Roosileht Autor/allikas: ERR

Neljapäeval kogunes ligi 40 Ida-Virumaa lapsevanemat, et arutada edasisi võimalikke samme eestikeelse ja -meelse gümnaasiumihariduse säilitamiseks Kohtla-Järvel.

Pärast kohtumist sündis otsus nõuda haridusministeeriumi esindaja kohtumist veel selle kuu jooksul.

Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht ütles ERR-ile, et selle kohtumise kutsus ta kokku eelkõige kui põline Ida-Virumaa ja Kohtla-Järve elanik, kui lapsevanem, kui Eesti gümnaasiumi vilistlane ja kunagine õpetaja.

Roosilehe sõnul seisneb mure eelkõige selles, et tänavu septembrist tööd alustav uus Kohtla-Järve riigigümnaasium pole siiani suutnud ei direktori ega haridusministeeriumi ametnike suu läbi anda kogukonnale rahvusest sõltumata selget visiooni, mis seal gümnaasiumis tegema hakatakse ja millised tulevad õppekavad.

Arvestades seda, et ainuke eestikeelne Järve gümnaasium suletakse, on Roosilehe kinnitusel kogukonnal mure, kust on võimalik Ida-Virumaal saada eestikeelset gümnaasiumiharidust.

"Praegu on nii lapsevanemad kui ka noored täiesti tõsiselt väljendanud meelsust, et nemad näevad võimalustena kas sõita ära Tallinna või Tartusse või minna õppima Toila ja Iisaku gümnaasiumisse, kus veel on säilinud eestikeelne haridus. Aga kahjuks väikestes koolides ei ole nii suurt valikuvõimalust," rääkis TTÜ Viru kolledži arendusjuht.

Roosilehe sõnul ajendas teda lapsevanemaid kokku kutsuma see, et keegi ei tegele selle probleemiga, kuigi kõik kuulevad sellest. Teine ajend oli artikkel, kus haridusministeeriumi esindaja väitis, et probleeme ei ole.

"Kogukonnaga ei ole räägitud, samal ajal öeldakse, et probleemi pole. On valitud direktor, kes ei kohtu kogukonnaga, ei räägi. Ida-Viru kogukonnal puudub igasugune turvatunne, et eestikeelsus ja eestimeelsus kuskil gümnaasiumitasemel ka säiliks. See on silmakirjalik. Ühest küljest räägitakse, et eestlust on Ida-Virumaal vaja tugevadada, siis teisest küljest kaotatakse see vähenegi, mis siin on olemas. Haridus on kogukonna alustala," rõhutas Roosileht.

Kohtumisele tulnud lapsevanemad ja õpetajad sõnastasid soovi, et uues Kohtla-Järvel avatavas riigigümnaasiumis oleks õppekavad, mis on sama tugeval tasemel, eriti reaalvaldkonnas, nagu see oli olemasolevas Järve gümnaasiumis. "Et seal säiliks eesti keel ja eesti meel. Siiani ei näita keegi, kuidas seda tagatakse," märkis Roosileht.

"Suurem osa kogukonnast arvab, et ainus, mis aitab, on see, kui uues riigigümnaasiumis oleks sada protsenti eestikeelsed õppekavad sõltumata õppesuunast. Mitte nagu praegu Jõhvis, et 60-40 või 80-20 variant. Et oleks pädev personal, mis suudaks eesti keeles õpetada," lisas ta.

Kokkutulnud lubavad peagi haridusministeeriumile kirja saata, milles paluvad jaanuarikuu jooksul kohtumist.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: