Haridusamet uurib EKRE nõudmisel Tallinna kooliõpilaste kinoskäigu kohta ({{commentsTotal}})

{{1545385260000 | amCalendar}}
Filmi
Filmi "Kapist välja" reklaam. Autor/allikas: Kino Sõprus

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) soovib Tallinna haridusametilt üksikasjaliselt teada, kui palju Tallinna koolide õpilasi käis selle nädala alguses kinos vaatamas mitteheteroseksuaalsete noorte eneseavamist käsitlevat dokumentaalfilmi "Kapist välja" ja mida filmist arvati. Haridusamet ootab nüüd EKRE küsimustele vastuseid koolijuhtidelt, kelles taoline pöördumine hämmingut tekitas.

Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonnast läks reede ennelõunal Tallinna põhikoolide ja gümnaasiumijuhtidele teele kiri, kus antakse teada, et haridusametisse tuli neljapäeva pärastlõunal Tallinna linnavolikogu Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni arupärimine, mille vastamise tähtaeg on 3. jaanuar.

Arupärimises tahab EKRE teada Tallinna kooliõpilaste osalemise kohta Sõpruse kinos 17. ja 18. detsembril linastunud dokumentaalfilmi "Kapist välja" seanssidel ning koolides seksuaalvähemusi tutvustavate tegevuste kohta.

Haridusameti töötaja, kes enda sõnul peab vormistama koolijuhtide vastustest abilinnapeale kokkuvõtte, saatis direktoritele alljärgnevad küsimused:

1. Kas Teie kooli õpilased käisid vaatamas Sõpruse kinos 17.12 või 18.12 dokumentaalfilmi "Kapist välja"?

2. Kui õpilased käisid seda filmi vaatamas, siis kui palju oli osalejaid ja mis klassidest?

3. Kust sai kool info dokumentaalfilmi "Kapist välja" kohta?

4. Milline oli õpetajate ja õpilaste tagasiside filmile?

5. Kas koolis on toimunud paari viimase aasta jooksul tunniväliseid seksuaalvähemusi tutvustavaid tegevusi nagu loengud, kohtumised vms?

6. Kui koolis on toimunud seksuaalvähemusi tutvustavaid tegevusi, siis palun lühiülevaadet toimunud tegevustest.

Tallinna haridusameti pressiesindaja Leini Jürisaar vastas ERR.ee kommentaaripalve peale, et kõnealuse arupärimise sai volikogu EKRE fraktsioonilt Tallinna abilinnapea ning linnavalitsusel on kohustus volikogu arupärimistele vastata. "Vajadusel küsivad abilinnapead vastamiseks vajalikku informatsiooni oma vastutusala linnaametitelt. Kui haridusametile ei ole küsitud informatsioon teada, pöördutakse info kogumiseks haridusasutuste poole, mis on tavapärane praktika," seisis haridusameti vastuses.

Vastuseta jäi ERR.ee küsimus, mis juhtub, kui mõni koolijuht ei soovi sel teemal aru anda.

Volikogu EKRE fraktsiooni esindajat pole ERR-il õnnestunud tabada.

Dokumentaalfilmi "Kapist välja" näidati sel esmaspäeval Sõpruse kinos programmi "Klassiga kinno" raames. Kino kodulehel oleva info järgi on film avameelne montaaž paljudest videotest, mida noored geid, bid, lesbid ja transsoolised on internetti postitanud, ning see laseb vaatajal kogeda otsustavat "kapist välja tulemise" hetke, mis muudab lõplikult nii nende noorte intiimset kui ka sotsiaalset elu.

Samuti seisab filmitutvustuses, et dokumentaalfilm sobib eelkõige põhikooli lõpuklassidele ning gümnaasiumiastme õpilastele. Filmiseansse kinos Sõprus juhatas sisse Eesti LGBT Ühingu kogukonnaspetsialist ja juhatuse liige Kristiina Raud. Õpetajatele lubati ette valmistada õppematerjalid, mis aitavad filmi analüüsida.

Eesti LGBT Ühing taunib haridusameti päringuid koolijuhtidele. "Ükski erakond ei tohi dikteerida, milliseid õppemeetodeid koolides õppekava täitmiseks kasutatakse. Samuti eeldab ühing, et haridusamet on kursis õppekavades olevate teemade ja nende alusväärtustega," edastas ühing, viidates sellele, et riiklikus õppekavas oluliseks peetud alusväärtused tulenevad Eesti põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest.

Ühing osutab ka, et Eestis puudub statistika kooliõpilaste soo- ja seksuaalidentiteedi kohta, mis aga ei tähenda, et Eesti poleks õpilasi, kes end LGBT identiteediga määratlevad. "Seetõttu peab Eesti LGBT Ühing hädavajalikuks, et LGBT+ teemasid koolis õpilastega arutatakse, sest seeläbi õpivad nii õpetajad kui ka kaasõpilased olema oma LGBT+ identiteediga koolikaaslaste suhtes sallivad ja kaasavad."

Võrdõigusvolinik: jätke lapsed rahule

"Mitte kellelgi ei ole õigust uurida kirjalikke andmeid selle kohta, kas mõni laps mõnes koolis õppekavavälise tegevusena osales või tundis huvi LGBT teema vastu," ütles võrdõigusvolinik Liisa Pakosta.

Pakosta sõnul ei ole õigust uurida, mis klassist mitu last käis filmi vaatamas, sest see on individualiseeritav info ning samal põhjusel ei ole ametnikul uurida klasside kaupa, mida õpilased arvasid dokumantaalfilmist.

"Saage palun aru, et sellist infot võib koguda näiteks teadlane, järgides rangelt teaduseetika põhimõtteid või ajakirjanduseetikat järgiv ajakirjanik. Aga mitte ametnik amaetliku kirja kaudu koolijuhtidele," leidis ta.

"Koolidel on muide kohustus järgida riiklikku õppekava ja selle järgi lapsi õpetada. Kui mõnele erakonnale ei meeldi riiklik õppekava, siis saab asuda seda muutma. Ja kui tahetakse teada, et kuidas koolid täpsemalt riiklikku õppekava täidavad või milliseid tegevusi õppekavaväliselt pakuvad, siis selleks tuleks tellida mingi uuring, mitte hakata ametniku käsul klasside kaupa kirjeldama, mida õpilased ühest või teisest filmist ikka arvasid," märkis Pakosta.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: