Üle 126 000 inimese on tänavu saanud ravimihüvitist. Need on inimesed, kes peavad ostma aastas retseptiravimeid rohkem kui 100 euro eest. Ilma hüvitiseta oleks osa neist pidanud maksma kolm korda rohkem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vahel aga ei talu inimesed oma retseptiravimit ja peavad ostma asendusvariandi, mida haigekassa hüvitiste nimekirjas pole, ning maksma täishinda. See puudutab näiteks krooniliste haiguste põdejaid.

"Suurem probleem on, kui see on näiteks krooniline ravim - näiteks vererõhuravim, millel ei ole soodustust," rääkis Apotheka proviisor Merle Niglas.

Sotsiaalministeeriumi tervise asekantsler Maris Jesse soovitab küsida perearstilt mõnd teist soodusravimite nimekirjas leiduvat preparaati.

"Peab rääkima raviarstiga. Ravimikombinatsioone õnneks on mitmeid ja oma raviarstiga võimalikud kõrvaltoimed tuleb läbi arutada," sõnas ta.

Soodusravimite nimekirja koostab haigekassa. Nimekirja täiendatakse neli korda aastas, taotlusi selleks esitavad arstid ja ravimitootjad. Otsuse teeb ravimikomisjon, kuhu kuuluvad arstid, patsientide esindus ja Tartu Ülikool. Otsuse tegemine võtab pool aastat, siis algavad hinnaläbirääkimised ravimitootjatega, mis Eesti turu väiksust arvestades on keerulised.

"Kui kaua see aega võtab, on täiesti ennustamatu. On juhuseid, kus see on lahenenud paari nädalaga, aga on juhuseid, kus hinnaläbirääkimised on kestnud aastaid,"tõdes haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Argo Aug.

Erandkorras ravimite kompenseerimiseks on võimalusi vähe.

"See rakendub eelkõige juhul, kui ravimil ei ole Eestis müügiluba - ei ole esindust, kellega läbi rääkida näiteks ravimi hinnas või kui tõesti inimesel puuduvad alternatiivid soodusravimite loetelus olemasolevate ravimite näol," sõnas Aug.

Harvaesinevate haiguste raviks mõeldud ravimeid võib apteegist saada ka siis, kui neile puudub Euroopa müügiluba. Selleks peab olema retsept.